mängureeglid

kirjutas keegi | laupäev, august 07, 2010 | , | 0 märkust »

"Meie raskus selle lihtsa edasijõudmisega," ütles ta, "seisneb selles, et enamus meist ei taha omaks võtta, et me vajame edasi jõudmiseks niivõrd vähe. Meid on kasvatatud ootama instruktsioone, õpetust, teejuhte, meistreid. Ja kui meile öeldakse, et me ei vaja kedagi, siis me ei usu seda. Me muutume närviliseks, siis usaldamatuks ning lõpuks vihaseks ja pettunuks. Kui me abi vajame, siis mitte meetodeid, vaid rõhuasetust. Kui keegi teeb meid teadlikuks, et me vajame oma enesetähtsuse piiramist, siis see abi ongi tõeline.
Nõiad ütlevad, et me ei peaks vajama mitte kedagi, kes meid veenaks selles, et maailm on lõpmatult keerulisem kui meie metsikumadki fantaasiad. Miks me siis oleme nii sõltuvad? Miks me igatseme, et keegi meid juhiks, kui me suudame seda isegi teha? Kas pole suur küsimus, ah?"
Carlos Castaneda 
VAIKUSE JÕUD 
129 - 130

olime üleeile mitu tundi Sütiste pargi võimlemislinnakus selle horisontaalsete redelitega konstruktsiooni otsas. see on hea koht olla ja rääkida. lõpuks vajus aeg väga üle südaöö ja taevas triivisid üksikud pilveaugud. jätsin ratta enne Eeva juurde ja niimoodi koos tagasi jalutades võttis ta üles teema, milline võiks olla Muutujate sisemine reeglistik (või kuidas seda nimetada?). ta tõi näited oma korbi reeglitest. et see on teema, millega pidevalt tegeletakse, et pidevalt on uusi tulijaid ja neile peab neid reegleid õpetama, lahti seletama.
vahetult enne laialiminekut seal võimlemislinnakust tulles oli Eeva taaskord väljendanud oma mõtet, et ta ei saa ikkagi aru, mis on Muutujate MÕTE. ja siis Erki rõõmsalt hüüatas, et "kuidas sa ei saa aru!? see on ju nii lihtne!"

see impulss võibolla nihutas midagi temas. ja siis me seal kõndisime ja ma hakkasin aru saama, mida ta tahtis tegelikult väljendada sellega, et ta ei saa aru. see on tema loomus, tal on vaja sügavuti mõista ja tohutult hea, et meil on inimesi, kes on üksteisest erinevad, sest see on rikkus ja niimoodi lõpuks Muutujad saabki elavaks ja toimivaks.

ja siis ta rääkis ja liikus muudkui edasi. olin seal redelite otsas ennast tühjaks seletanud ja sugugi mitte sisuliselt ja sügavuti mõtlemise võimeline, aga ainuüksi see, et keegi võtab ja läheb ise teemadega edasi, äratas mu üles.
lõpuks haakisin ennast ühe Eeva toodud põhimõtte näitesse, et korbi liige on teiste suhtes aus. 

et kas on seal ka täpsemalt lahti räägitud, mida selle aususe all mõeldakse?
kujutan ette, et sellest sõnast arusaamine kujuneb konkreetsetes olukordades, kus teised korbi liikmed teevad sulle selgeks, et mingis olukorras sinu mingi käitumine ei olnud nende suhtes aus.
see vastastikku üksteisega töötamine on teema, mida ma võin valesti ette kujutada. ei kuulu ühtegi naiskorpi, ei tea.

mis siis püüdsin väljendada, oli põhimõte, milleni tahaksin jõuda -- et ei oleks selliseid käsulaudu, kus siis juskui konstantsete suurustena toodud mõistetega opereeritakse.

mis tahaksin, oleks sisuline läbimängimine.
et Muutuja väldib neid ja neid käitumismustreid, sest nendega võib kaasneda sellised järelmõjud.

ja ma ei tea, kas see kuulub enam selle teema alla, aga minu arust väljendab Muutuja oma enesejaatust ja kuuluvust läbi tegutsemise.
läbi sihiteadliku ja pideva enda muutmise. valmisolek muutumiseks, oma keelekasutuses igasuguste kinnijäämist väljendavate lausumiste väljajuurimine...
/* see võibolla oleks ka vastus Epu küsimusele, et kuidas vältida selliste tegelaste imbumist, kes tahavad ajada mingit oma rida, kellel on oma salaplaan organisatsiooni toimimispõhimõtteid enda huvides ära kasutada.
ära kasutajad üldjuhul tahavad, et teised nende eest kõik ära teeks.

nad ei viitsi ise eriti teha. */

mulle meeldib sõna TÕHUS. see võiks ka kuskil kirjas olla... 
(ja arusaadavuse kontroll peaks ka kuskil olema -- nii palju on tulnud välja asju, et me saame mingitest mõistetest erinevalt aru).  

kunagi möödunud nädal käisime Erkiga ujumas seal Saku lähedal saarega karjääris ja pärast kõndisime ja rääkisime ja siis avastasime metsvaarikate suurema ala. olid väga valmis.
ja kuidagi ma ütlesin, et teab kas see Castaneda teema niiväga enam Muutujate puhul ongi oluline. et nii vähe inimesi, kes neid raamatuid lugeda võtnud. ja siis Erki jälle sellise talle omase lennukusega ütles, et Castaneda raamatud on kõige alus! et seal on nii sügavuti need asjad lahti räägitud ja ... siis hakkasin aru saama, et ajan jah iba suust välja. 
kuradi hea, et mu ümber on inimesi, kes mu rajale tagasi tõukavad, kui kuhugi sohu oma kahtlemistes kakerdan.

ja siis küsikski -- kas meil ei anna sõjamehe meelelaadist lähtudes need mängureeglid lahti kirjutada?


konkreetsemalt sinna öistele tänavatele ja ristmikele tagasi tulles Eeva kõrvale kõndima, siis rääkisime põgusalt veel sellest inimestele palkade maksmise teemast.
 et no ei tea ja leia kuidagi, kuidas seal Core&Associates süsteemis see palkade maksmine käib. et seal on see kuidagi kõigi hinnata, kui suure panuse keegi on teinud. aga kas siis iga nädal kõik hääletavad, mis sa täna palgaks saad? või on mingi kõigile nähtav tabel, kus sinu tegemised on näha ja siis mingite mängureeglite järgi moodustub su palk iseenesest. või on siis mingi 5-palli süsteem, kus igaüks annab oma hinde kellelegi (seal on see subjektiivse faktori jama).
raha on motivaator. kuidagi kõigile vastuvõetavalt ja õiglaselt ja igale pingutusele ja saavutusele koheselt reageerivat süsteemi on tarvis.

sellega paralleelselt võiks aga ka rääkida muudest motiveerimisvõimalustest.

sest põhiline on ju see, et meil oleks hea ja kindel ja inspireeriv tunne üheskoos selles Muutujate organisatsioonis toimida.



ahjaa -- hetkel on seis selline, et ENESE MUUTMISE KESKUSE pealt on nüüd rõhk liikumas MUUTUJATE BUSSILE.
 meil on see monokromaatse valguse seade seal ja me saame mööda maad ringi sõita ja üheks päevaks ükskõik mis kohas mingi kultuurimaja või muu hoone muuta ENESE MUUTMISE KESKUSEKS.

muidugi võiks kujuneda ka päris keskus, kus siis osad inimesed käiksid koos uusi kursuseid ja projekte üles ehitamas. kus katseliselt viidaks läbi uusi kursuseid, kus moodustataks neid kursuseid läbi viivad meeskonnad. seal oleks väga erinevat tüüpi inimestele kuhjaga tegevust: visuaalsete koolitusmaterjalide kujundamine, läbirääkimised, uute projektide ajurünnakud, avalike ürituste ettevalmistamine, tugigruppide juhendamine, teraapiagruppide käigushoidmine jnejne.


seal hämara võimlemislinnaku konstruktsiooni otsas istudes rääkisin teistele kujutluspildist, mida näen:
on talv, hämar, lund langeb bussitulede kiirguses. istume seal hämaras koos ja meil on hea ja kerge olla. sest meil on mõnus kamp ja me kohe-kohe jõuame kuhugi seal eemal meid ootavasse köetud ja valgesse majja. ja seal on palju elevil inimesi ootamas. 
sest me oskame teha midagi, mis muudab nende elu.