me peame rohkem kokku saama ja asju katsetama ja arutama.
eile saime Reena juures kokku ja Katri tahtis kohe algul teada saada, kuhu on arenenud see patjade teema, millest Muutuja Algkursuse all kirjutasin. ma osanud talle midagi öelda, sest keegi pole nagu reageerinud teemale.
mina kõigest kaardistaja.
matkan oma kujutlustes ja kaardistan ideid, kuhu võiks midagi koguneda.
see on nagu tundmatul maal liigub maadeuurija ja märgib ära, et nende kahe jõe kohtumiskohta võiks rajada kaubanduskeskuse. ja näe, tema kirjeldus ja joonistused ja märkmed jõuavad lõpuks inimesteni ja nemad vaatavad, et tõesti hea koht asunduse rajamiseks. ja mis siis juhtub -- sinna kasvabki lõpuks linn!
kas see maadeuurija ehitas linna?
ei. need inimesed tulid ja elasid selle koha meeldivaks ja nad rajasid sinna oma kodud ja elasid sugupõlvi pidi selle linna suureks laiali.
eks püüan selle inimestega kohtumise teema ja sealt saadud inspiratsiooni kirjapaneku käigus hoida.
aga no see kirjutamine neelab sellise lahmaka aega ja keskendumist!
mul on kohusetunne ja ma oskan ennast sundida. aga ma oskan selle käigus ka endal vindi üle keerata.
ja siis jooksen kinni, nagu selle algkursuse loo puhul.
ega neid patju oleks mõnus 3D nikerdada. ma kohe võtaks pikema perioodi ja sisustakse kõik õhtud ja ööd uute patjade kujundamise peale. aga ma näen enda ümber veel tervet voolimata kukekeste armeed!
kes siis need ära teeb?
selle loo kirjutamiseks valmissaamiseks kulus hea mitu päeva.
sest sain aru, et inimesed ei käivitu sõnade peale. pilte on vaja.
aga mina ei oska pilte nuusata.
mingi pildi tegemiseks läheb tunde. ok, see on mõnus ja rahustav töö. patju nikerdasin õhtust kuni kolmeni öösel.
aeg läheb nagu kelguga mäest alla.
aga niimoodi pildialbumit kokku pannes ma ei jõua kuhugi.
olgu, ma nüüd tegin.
aga kas käivitas?
ei.
sest tundub, et inimesed on endale saalis võtnud paremad istekohad ja ootavad, mida ma järgmiseks teen.
kas tõesti on nendele patjadele märksõnade välja pakkumine niiiiiiiiiii keeruline?
ootan sinu kaastööd.
__________________________________________________________________
MUUTUJA HÄÄLESTUS
- Ta on häälestunud uute oskuste, käitumiste, ideede ja hoiakute omandamisele.
- Muutuja ei jää kinni oma kunagi välja öeldud seisukohtadesse ja häälestusse - ta jätab endale õiguse muutuda.
- Muutuja ei kasuta maailmast ja teistest inimestest arvamiseks lõplikke seisukohti.
Ta jätab kõigele õiguse muutuda.
- Muutuja jälitab oma harjumusi, hoiakuid, kinnisideid, käitumismustreid ja püüab leida võimalusi neid muuta, asendada, kummutada, takerdada.
- Ta ei lepi “nii on” ja “see on see” vastustega.
- Muutuja otsib asjade toimumise algkäivitajaid, “süüteküünlaid”.
- Oma otsingutes on Muutuja häälestunud vaimu vihjete leidmisele. Vaimule meeldib otsing, ta osaleb selles meelsasti.
- Muutuja väldib subjektiivseid hinnanguid. Ta laseb asjadel ja inimestel olla neisse oma arvamistega sekkumata. Esmajärjekorras püüab ta oma suhtumistes välistada igasuguse iroonilisuse, sarkasmi ja küünilisuse.
- Muutuja väldib alusetut üldistamist ja hinnangute andmist.
- Muutuja on oma väljendustes adekvaatne – ta ei liialda, samuti ei jäta välja talle sobimatut.
- Muutuja väljendab oma soove teistele siiralt ja otsekoheselt ja ei hakka endale meelepäraseid tulemusi taotlema olukordade ärakasutamise ja kellegi mõjutamise kaudu.
- Ta on häälestunud teistega koos lahenduste otsimisele. Ta arvustab ja kritiseerib olukordi, mitte inimesi; ja vaid siis, kui tal palutakse seda teha.
- Muutuja otsib tagasisidet. Ta püüab enda mõistmist teiste mõistmise kaudu rikastada.
- Muutja on oma kaaslaste suhtes tähelepanelik ja viisakas. Ta väärtustab neid oma austusega.
- Probleemide lahendamisel keskendub Muutuja asja sisule.
- Muutuja treenib igal võimalusel ümberhäälestumist.
- Ta ei takerdu enda või teise egosse -- kellestki midagi arvamisse.
- Ta ei põe, ei kahetse -- ei jää minevikku kinni. Ta on häälestunud olemasolevale hetkele.
Muutuja eelistab tegutseda.
- Muutuja ei karda eksida. Talle on olulisem üritamine, kui tulemus.
Tulemus on pigem ettekääne tegutsemiseks.
- Muutuja võitleb oma tarbijalikkusega. Kui on valida ise tegemise ja tarbimise vahel, siis ta valib esimese võimaluse.
- Ta teadvustab endale iseenda inertsuse ja laiskuse olemasolu. Ja häälestub nendest ülesaamisele. Ta oskab puhata, aga väldib laisklemist.
Muutuja on tõhus.
- Ta on põhjalik olukordadeks ettevalmistumisel, et tagada tõhus toimimine;
- Ta on erapooletu, ta ei kleepu isiklikesse meeldivustesse, eelistustesse;
- Ta otsib võimalikult erinevaid vaateid. Ta ei lepi oma olemasolevate arvamistega, vaid püüab laiema ülevaate saada;
- Ta on kannatlik, aga valvas – et häälestuda ajastamiseks õigele hetkele.
- Ta viib ettevõetud asjad lõpuni, ei jäta neid poolikuks, lõpetamata, lohisema, venima.
- Ta tegutseb tasu lootmata.
- Ta jälgib tähelepanelikult oma kaaslaste sõnalist väljendumist. Ta püüab neid kuulda tegelikult, mitte enda arvamiste ja hoiakute mürast mõjutatuna.
- Muutuja küsib, kui ta ei saa millestki aru. Ta ei lase oma mõistmist ebamäärasusse.
- Muutuja väldib stereotüüpseid väljendeid. Ta on häälestunud uute väljenduste otsimisele.
- Muutuja jälgib tähelepanelikult oma kaaslaste käitumist. Oma tähelepanuga toetab ta nende tähelepanu oma kehalise väljendumise suhtes.
- Ta läheb teadlikult enda jaoks ebaharilikesse olukordadesse, toob oma ellu uusi tegevusi, kujundab uusi harjumusi, püüab stereotüüpsetes olukordades käituda mitteootuspäraselt - sest enda uudsesse olukorda viimine mobiliseerib automaatselt meie tähelepanu.
- Vihkamise, vägivalla ja jonnakusega saavutatu ei püsi, see hävitab enda looja. Lõbus ja mänguline meelelaad avab maailma südame.
- Kui Muutuja kaldub kõrvale ülaltoodud põhimõtetest ja seda ise märkab, siis ta vabandab või lihtsalt sedastab oma eksimust kuuldavalt (interiorisatsiooni tehnika).
- Kui ta märkab teise muutuja häälestusest väljakalduvat käitumist, mida see ei pane tähele, siis ta aitab tal sellele tähelepanu pöörata.
- Muutuja analüüsib oma kaaslastega enda käitumise muutmisest saadud kogemusi, kasutades Tunnistaja ning teisi töö käigus välja kujunevaid praktikaid.
- Sissehäälestamine: enne magama minekut kaardistab Muutuja võimalikult põhjalikult lahendamist vajava ülesande.
Ärgates ta teab.
"Meie raskus selle lihtsa edasijõudmisega," ütles ta, "seisneb selles, et enamus meist ei taha omaks võtta, et me vajame edasi jõudmiseks niivõrd vähe. Meid on kasvatatud ootama instruktsioone, õpetust, teejuhte, meistreid. Ja kui meile öeldakse, et me ei vaja kedagi, siis me ei usu seda. Me muutume närviliseks, siis usaldamatuks ning lõpuks vihaseks ja pettunuks. Kui me abi vajame, siis mitte meetodeid, vaid rõhuasetust. Kui keegi teeb meid teadlikuks, et me vajame oma enesetähtsuse piiramist, siis see abi ongi tõeline.
Nõiad ütlevad, et me ei peaks vajama mitte kedagi, kes meid veenaks selles, et maailm on lõpmatult keerulisem kui meie metsikumadki fantaasiad. Miks me siis oleme nii sõltuvad? Miks me igatseme, et keegi meid juhiks, kui me suudame seda isegi teha? Kas pole suur küsimus, ah?"
Carlos Castaneda
VAIKUSE JÕUD
129 - 130
olime üleeile mitu tundi Sütiste pargi võimlemislinnakus selle horisontaalsete redelitega konstruktsiooni otsas. see on hea koht olla ja rääkida. lõpuks vajus aeg väga üle südaöö ja taevas triivisid üksikud pilveaugud. jätsin ratta enne Eeva juurde ja niimoodi koos tagasi jalutades võttis ta üles teema, milline võiks olla Muutujate sisemine reeglistik (või kuidas seda nimetada?). ta tõi näited oma korbi reeglitest. et see on teema, millega pidevalt tegeletakse, et pidevalt on uusi tulijaid ja neile peab neid reegleid õpetama, lahti seletama.
vahetult enne laialiminekut seal võimlemislinnakust tulles oli Eeva taaskord väljendanud oma mõtet, et ta ei saa ikkagi aru, mis on Muutujate MÕTE. ja siis Erki rõõmsalt hüüatas, et "kuidas sa ei saa aru!? see on ju nii lihtne!"
see impulss võibolla nihutas midagi temas. ja siis me seal kõndisime ja ma hakkasin aru saama, mida ta tahtis tegelikult väljendada sellega, et ta ei saa aru. see on tema loomus, tal on vaja sügavuti mõista ja tohutult hea, et meil on inimesi, kes on üksteisest erinevad, sest see on rikkus ja niimoodi lõpuks Muutujad saabki elavaks ja toimivaks.
ja siis ta rääkis ja liikus muudkui edasi. olin seal redelite otsas ennast tühjaks seletanud ja sugugi mitte sisuliselt ja sügavuti mõtlemise võimeline, aga ainuüksi see, et keegi võtab ja läheb ise teemadega edasi, äratas mu üles.
lõpuks haakisin ennast ühe Eeva toodud põhimõtte näitesse, et korbi liige on teiste suhtes aus.
et kas on seal ka täpsemalt lahti räägitud, mida selle aususe all mõeldakse?
kujutan ette, et sellest sõnast arusaamine kujuneb konkreetsetes olukordades, kus teised korbi liikmed teevad sulle selgeks, et mingis olukorras sinu mingi käitumine ei olnud nende suhtes aus.
see vastastikku üksteisega töötamine on teema, mida ma võin valesti ette kujutada. ei kuulu ühtegi naiskorpi, ei tea.
mis siis püüdsin väljendada, oli põhimõte, milleni tahaksin jõuda -- et ei oleks selliseid käsulaudu, kus siis juskui konstantsete suurustena toodud mõistetega opereeritakse.
mis tahaksin, oleks sisuline läbimängimine.
et Muutuja väldib neid ja neid käitumismustreid, sest nendega võib kaasneda sellised järelmõjud.
ja ma ei tea, kas see kuulub enam selle teema alla, aga minu arust väljendab Muutuja oma enesejaatust ja kuuluvust läbi tegutsemise.
läbi sihiteadliku ja pideva enda muutmise. valmisolek muutumiseks, oma keelekasutuses igasuguste kinnijäämist väljendavate lausumiste väljajuurimine...
/* see võibolla oleks ka vastus Epu küsimusele, et kuidas vältida selliste tegelaste imbumist, kes tahavad ajada mingit oma rida, kellel on oma salaplaan organisatsiooni toimimispõhimõtteid enda huvides ära kasutada.
ära kasutajad üldjuhul tahavad, et teised nende eest kõik ära teeks.
nad ei viitsi ise eriti teha. */
mulle meeldib sõna TÕHUS. see võiks ka kuskil kirjas olla...
(ja arusaadavuse kontroll peaks ka kuskil olema -- nii palju on tulnud välja asju, et me saame mingitest mõistetest erinevalt aru).
kunagi möödunud nädal käisime Erkiga ujumas seal Saku lähedal saarega karjääris ja pärast kõndisime ja rääkisime ja siis avastasime metsvaarikate suurema ala. olid väga valmis.
ja kuidagi ma ütlesin, et teab kas see Castaneda teema niiväga enam Muutujate puhul ongi oluline. et nii vähe inimesi, kes neid raamatuid lugeda võtnud. ja siis Erki jälle sellise talle omase lennukusega ütles, et Castaneda raamatud on kõige alus! et seal on nii sügavuti need asjad lahti räägitud ja ... siis hakkasin aru saama, et ajan jah iba suust välja.
kuradi hea, et mu ümber on inimesi, kes mu rajale tagasi tõukavad, kui kuhugi sohu oma kahtlemistes kakerdan.
ja siis küsikski -- kas meil ei anna sõjamehe meelelaadist lähtudes need mängureeglid lahti kirjutada?
konkreetsemalt sinna öistele tänavatele ja ristmikele tagasi tulles Eeva kõrvale kõndima, siis rääkisime põgusalt veel sellest inimestele palkade maksmise teemast.
et no ei tea ja leia kuidagi, kuidas seal Core&Associates süsteemis see palkade maksmine käib. et seal on see kuidagi kõigi hinnata, kui suure panuse keegi on teinud. aga kas siis iga nädal kõik hääletavad, mis sa täna palgaks saad? või on mingi kõigile nähtav tabel, kus sinu tegemised on näha ja siis mingite mängureeglite järgi moodustub su palk iseenesest. või on siis mingi 5-palli süsteem, kus igaüks annab oma hinde kellelegi (seal on see subjektiivse faktori jama).
raha on motivaator. kuidagi kõigile vastuvõetavalt ja õiglaselt ja igale pingutusele ja saavutusele koheselt reageerivat süsteemi on tarvis.
sellega paralleelselt võiks aga ka rääkida muudest motiveerimisvõimalustest.
sest põhiline on ju see, et meil oleks hea ja kindel ja inspireeriv tunne üheskoos selles Muutujate organisatsioonis toimida.
ahjaa -- hetkel on seis selline, et ENESE MUUTMISE KESKUSE pealt on nüüd rõhk liikumas MUUTUJATE BUSSILE.
meil on see monokromaatse valguse seade seal ja me saame mööda maad ringi sõita ja üheks päevaks ükskõik mis kohas mingi kultuurimaja või muu hoone muuta ENESE MUUTMISE KESKUSEKS.
muidugi võiks kujuneda ka päris keskus, kus siis osad inimesed käiksid koos uusi kursuseid ja projekte üles ehitamas. kus katseliselt viidaks läbi uusi kursuseid, kus moodustataks neid kursuseid läbi viivad meeskonnad. seal oleks väga erinevat tüüpi inimestele kuhjaga tegevust: visuaalsete koolitusmaterjalide kujundamine, läbirääkimised, uute projektide ajurünnakud, avalike ürituste ettevalmistamine, tugigruppide juhendamine, teraapiagruppide käigushoidmine jnejne.
seal hämara võimlemislinnaku konstruktsiooni otsas istudes rääkisin teistele kujutluspildist, mida näen:
on talv, hämar, lund langeb bussitulede kiirguses. istume seal hämaras koos ja meil on hea ja kerge olla. sest meil on mõnus kamp ja me kohe-kohe jõuame kuhugi seal eemal meid ootavasse köetud ja valgesse majja. ja seal on palju elevil inimesi ootamas.
sest me oskame teha midagi, mis muudab nende elu.
otsin võimalikult tõhusat sõnastust.
aga seni kui käin ringi peas ähmane kohusetunne see ära sõnastada, on see muude asjade taha peidetav kohustus.
liiga kaua sellest mööda hiilinud. see tuleb ära teha.
inimestega sel teemal rääkimine teeb midagi selgemaks, aga see on siin ja praegu jutt ja sellest jõest selle kompaktse ja toimiva sõnastuse väljanoppimine on ebatõhus.
kirjutatud tekst on midagi muud kui jutt.
käin üle kuu aja kokkumurtud paberileht taskus, kuhu kirjutasin visandi.
nüüd tuli pähe mõte see siia ümber kirjutada koos lahtikirjutustega, mis asju tahaksin nende lausetega ära katta.
(paber võib loetamatuks lõpuks taskus kuluda)
niisiis:
Muutujate organisatsiooni tegevuse eesmärgiks on iseenda olemise muutmise vahendite, võimaluste, tegevuste ja häälestuse tagamine oma liikmetele.
1. põhiline asi, mis siit peab kohale jõudma, on see, et kogu tegevuse eesmärk on suunatud oma liikmete tõhusa enesemuutmise keskkonna loomisele. ei mingit maailmaparandamist ja liikumisse mittepühendunute elu ümberkorraldamist. ainult see.
(hetkel ei tea, kas peaks eraldi välja tooma, või siit järeldub niigi, et Muutujate puhul mailmavaate ja usutunnistuse teema pole oluline. see, kuidas inimene enda jaoks maailma seletab, on sügavalt tema isiklik asi. kui see maailmapilt sisaldab muutumise ideed ja võimalust, siis inimene liitub Muutujatega. kui see maailmapilt ei tunnista muutumise võimalikkust, kui see taotleb kõige fikseerimist ja dogmadele allutamist, siis seda järgiv inimene ei liitu Muutjatega)
Muutujate liikmeks astumisega väljendab inimene selget tahet iseennast muuta.
2. vahendid on füüsiline keskkond. esimese asjana oskan nimetada ruume ja hooneid.
näiteks saan aru, et normaalse nägemise taastamisele keskendunud inimestele on vaja oma praktikaks vajalike vahenditega sisse seatud ruume. keskkonda, kus on SEE häälestus. midagi sarnast Bates'i ooteruumi häälestusele.
inimene üksinda on kehv oma muutumise eest võitleja.
kui on aga kindel keskkond, kuhu inimesed tulevad ette häälestatuna, siis see on kokkukõla. see on resoneeriv jõud.
kindlasti pean silmas ka kaugemat perspektiivi -- tervete kommuunide/keskuste loomist.
aga sealjuures väga suure erandiga -- inimesed ei peaks kinnistuma nende külge.
Muutuja ei saa kinnistuda. kui ta on muutnud mingi aspekti oma elus tõhusaks, siis see tähendab, et ta ei raiska sinna enam liigset energiat. see tähendab, et tal on rohkem vaba energiat. see tähendab, et tal on vaba energiat uue muutuse enda olemises läbiviimiseks. ja ta liigub edasi.
mu kujutluses on maailm täis selliseid keskuseid - inimesed on teadlikud, millega ühes või teises tegeletakse.
ja kui ta tunnetab, et tahab edasi minna, siis ta liitub selle seltskonnaga.
teine asi on elamine.
mingite teemade puhul on kindlasti kloostri-laadne töökorraldus ideaalne.
maailm on täis saasta ja paljudel juhtudel ei saa mingit suuremat muutust ette võttagi, kui pole sellest eraldunud (nii ruumis kui ajas) ja praktikate kaudu puhastunud.
teine asi on tavapärasemad eluvormid.
näiteks kooselamise kogukonnad linnades.
konkreetselt -- tahab keegi õppima või tööle minna kuhugi enda harjumuspärasest maailmast teistsugusesse.
ta leiab sealsetes linnades Muutujate kogukonnad ja taotleb sinna elama asumist.
või taotleb organisatsioonilt uue kogukonna asutamist.
põhimõte siis selles, et need ruumid kuuluvad Muutujate omandisse.
nad ei tarbi seda võimalust, vaid annavad oma panuse nende ruumide ehitamisse, kujundamisesse, hooldamisse, meeldivamaks muutmisse.
nad võivad olla hõivatud ükskõik millega, aga neil on tagala -- kooselamise koht, kus selle kõik liikmed on häälestunud enda muutmisele. kus jagatakse oma kogemust ja ideid ja -- kus häälestutakse Muutuja meelelaadile.
see on ülikauge tulevik, aga ka selline mõte:
praegu tähendab eluaseme laenu võtmine inimestele suure osa elust kestvat finantsorjust.
paarikümne aastaga tuleb maksta nii 2 korda suurem summa võetud laenust tagasi.
Muutujate organisatsioon saaks anda oma liikmetele 0 intressiga laenu.
(islami pangad väidetavalt teevad sama).
Muutujate organisatsioon saaks aidata nõu ja jõuga -- ehitada tõhusa, ökonoomse ja helge häälestusega elamise.
3. vahendid muidugi kuuluvad ka võimaluste alla. ja need koos kuuluvad keskkonna alla.
olekski võinud lihtsalt kirjutada "Muutujate tegevuse eesmärk on keskkonna loomine oma liikmetele iseenda muutmiseks"
aga see oleks liiga abstraktne.
võimaluste all peaks siis silmas sellist vaimsemat poolt -- et on olemas teadmised ja ideed, mida Muutujad omavahel jagavad.
ideed võimalustest.
näiteks seesama normaalse nägemise taastamine loomulikul teel.
paljud inimesed ei tea midagi selle idee olemasolustki.
ei tea, et see on võimalik.
ja üleüldse -- paljudele jõuab kohale idee, et on võimalik muutuda!?
inimesed elavad terve elu millegi käes kiratsedes teadmata, et siinsamas on võimalus see jama lõpetada.
selg sirgu ajada ja saada tõhusalt toimivaks isiksuseks.
inimesed elavad terve elu isetsedes ja selle erituses marineerudes, teadmata, kuivõrd võimalusterohke on teistega koos tegutsemine.
4. tegevuste tagamine: siin alla mõtlen midagi sellist, nagu Gore fenomen.
et saab luua organisatsioone, mis tegelevad keskuste ehitamisega, ürituste organiseerimisega, maaviljelusega, saaduste transpordiga...
lastele mõeldud teemade arendamisega (raamatud, õppeprogrammid, saidid...)
...
...
5. häälestus on nii oluline asi, et see peab eraldi välja toodud olema.
see tegelikult on Muutujate keskne idee.
ma võin lugeda ükskõik mis häid ideid ja sellest põlema minna, aga see on tekst -- sõnade ja tegude vahel on tohutu kuristik.
häälestus on see, kui ma näen kedagi üle selle kuristiku kõndimas.
ma võibolla ei suuda näha silda.
võibolla seda polegi.
aga ma kogen üleminekut.
kogen, et see on võimalik.
ja kuna me oleme suurepärased häälestujad (see on kindlasti üks praktikate eesmärke Muutujate treeningus), siis me suudame kokku kõlada üle kuristiku mineku meeleoluga.
mida rohkem me kogeme kuristiku ületamist, seda enam meisse koguneb veendumus.
seda püsivamalt suudame ennast häälestada.
ja siis lähemegi.
_____________________________________________________
hetkel lõpetan. ei jaksa korraga.
järgmine teema on meeleolud, mida praktiseerida ja omandada:
häälestumine otsingule
häälestus tõhususele
tähelepanu treenimine
paindlikkuse/voolavuse treenimine
solidaarsustunde arendamine
...
küsimus on õige sõnastuse leidmises.