otsisin, kas ehk on dok.film "Töölise Surm" youtube kellegi poolt pandud. aga leidsin selle asemel midagi, mille vaatasin läbi. eelkõige esineja väga hea esinemisoskuse ja mõtte selguse... ja ilmselt ka seetõttu, et ise - seda küll Castaneda mõjudel - pean hierarhia olemasolu inimloomusele võõraks.
noorena sümpatiseeris anarhia idee mulle täiesti. just seetõttu, et sattusin lugema materjale asja tegeliku olemuse kohta. maailmas, kus valitseb hierarhia idee sissepoogitus, on kahtlemata selline liikumine vaja karikeerida, teha sellest plagiaate ja võimalikult palju hägu selle ümber, et inimesed ei süüviks teemasse. et nende jaoks oleks anarhism mingi laamendava purjus lumpenite kamba sünonüümiks.
kas aga on? vaata ise:
sattusin juhuslike linkide kaudu otsima Muundumise Mängu (Transformation game) kohta kirjeldust.
pikemat aega kogun mõtteid surmapattude ja meeleplekkide ja vooruste teema uues tähenduses lahtikirjutamiseks. et vaadelda neid pigem meie energia voolavust pidurdavate ja kiirendavate mõjudena. üks eesmärk on luua selgestimõistetavad orientiirid, mille alusel inimesed saaksid näiteks tunnistaja praktikas kaaslase poolt kirjeldatud olukorda analüüsida.
seega, kui ma märkasin vihjet muundumise mängule, siis see ligilähedane muutumise teemale ja kuna harjunud vaimu vihjetele häälestuma, siis pidasin kohustuslikuks asi välja uurida. väga ei saanud pihta, aga näib, et see rohkem äri siiski.
samas -- mõte abstraktse mängu kaudu lasta inimesel häälestuda ühele või teisele meeleolule...
selline asi, nagu inglite kaardid... tänase päeva seisuga tuli ette Commitment.
mina küll ei oska Kohustust millekski soosivaks nimetada.
küll ja küll olnud olukordades, kus mu enda kohusetunnet ära kasutatud.
samas jah on tolteekide traditsioonis selline keskne mõiste, nagu vastutuse enda peale võtmine.
ja pigem seda üritan järgida... aga ega jah, inimestel on selle vastutuse enda peale võtmisega ja kohusetundega üldiselt nigelad lood küll...
igatahes minu jaoks loovam seisund on Pühendumine.
et sa teed asju, mitte kohusetundest, vaid pühendumusest.
et sa ei talla oma päeva eeslina ringiratast Ajamit töös hoides, vaid lendad tiivulise säluna Loomise sädelevate väljade kohal.
kohusetundega sa saad siiski treenida oma suutvuse mahtu. et iga hakkama saadud asjaga saad enesekindlust ja -usku... ja see annab jõudu järgmine kord mahukamaid asju ette võtta...
seega võib öelda küll, et kohusetunne on sind soosiv, on ingel.
tundub, et see maailm on avastatud??
ei!
tulevik on veel täiesti avastamata!
siinse blogi teema on Muutujate organisatsiooni tegevusvaldkondade ja konkreetsete ettevõtmiste ideede otsimine.
seega uurisin eelkõige, kuidas nad oma olemist korraldavad.
esimese asjana kolasin läbi pildigaleriid. näiteks ökoküla.
selles mõttes on Eestiski mitu sarnast ettevõtmist.
enda kogemusest tean nimetada Lilleorgu ja Püramiidiküla.
need on kogemused, millest edasi minna.
/* mul on teadvel unenägemisest üks kogemus, mida ma ei oska mujale, kui tulevasse aega paigutada. nägin minu jaoks toona kummaliselt toimivat hoonet, kooselamisvormi, mille kohta tahaks veel enam teada saada.*/
väga tahaks tulevasesse koostoimimise keskusse valgusteraapia kambrit. Rybergi teemat.
ja kindlasti peaks seal olema suur saal, kus saab tantsu-, tensegrity-, jooga-, psühhodraama jne praktikaid läbi viia. koolitusi.
igatahes -- tänane avastus on Findhorni pottsepatöökoda.
mu maakodu maadel saaks sellist asja arendada. mingi 22 ha maad. igatahes on seal madalalmatel aladel savi võimalik saada. ma ei tea, millised nõuded savile kehtivad ja kas see üldse sobib.
kasutasin päise kujundamisel kaadrit Yann Arthus-Bertrand filmist KODU. kirjutasin paar kuud tagasi sellest syytekyynaldes. seal on vapustavalt ilusaid kaadreid. ühest tegin endale arvuti taustapildi. see on linnulennult allavaade aafrika väiksele külale: vasakult lastakse hommikul (varjud veel pikad) välja veistekarja, pildi ülaosas on punastes riietes inimesed kogunenud oma toimetuste tegemiseks.
lihtsa olemise ilu.
olen muutujate organisatsiooni teemad mitmesse blogisse laiali laotanud. algul kirjutasin organisatsiooni kujudamisega seotud teema muutujate blogisse (Gore teemast veel eraldi) kuna on tegemist konkreetse projektiga, siis sellega seotult ilmselt ka edaspidi lähevad osad organisatoorsed teemad sinna alla. aga on terve rida teemasid, mis sinna ei kuulu ja samas syytekyynalde alla tahaks eelkõige panna viiteid ideedele, millega edaspidi võiks muutujate liinis inimesed tegelema hakata.
nagu värvus- ja heliteraapia teema.
organisatsiooni väljakujundamine on aga sedavõrd konkreetne asi, et selguse mõttes parem teha eraldi koht.
esiteks siis pealkirjast.
KOOSTEGU.
varemalt rääkisin muudkui koostööst ja koostööst ja koostööst ja kui ükspäev järjekordselt teeradasid lumest puhtaks viskasin, siis jõudis kohale, et see sõna on tegelikult nii devalveerunud. kuhugi bürokraatia keedustesse (näiteks integratsiooni kompotti) pannakse seda kohustusliku maitseainena, nagu omal ajal tõusutundlikku jätkusuutlikkustki. see ei jõua kellegile kohale (võimalik, et ka seetõttu, et meie maailm pakub selle kogemiseks nii vähe võimalusi)
võtame tagumise otsa:
TÖÖ!
kunagi oli mul teooria, et eesti keeles on kõige arhailisemad sõnad 2-, 3- ja 4-tähelised.
ema, isa, õde, vend, isikulised asesõnad (ma, sa....), tuul, vesi, muda, sool, veri, muld, onn, hütt, talu, uks, tuli, süsi, leek, aken jnejne.
eks töö on kahtlemata seal esireas.
aga no aegadega on sellele üha enam ja enam negatiivset maiku lisandunud. orjatöö, palgatöö...
kellegile teise kasuks oma aja ja oskuste ja võimete andmine.
ja seal on see lahutatud olemise teema.
et sa nagu annad väljapoole endast midagi. et see jääb sinust eraldi.
see võõrandub sinust.
siis seda lund labidaga visates sähvaski, et KOOSTEGU on hoopis elavam sõna.
see on kasutamata. see mõjub teistmoodi.
seal ei ole seda negatiivsust ja kauplemise teemat.
mulle meeldib.
Tellimine:
Postitused (Atom)