sissejuhatus

olen muutujate organisatsiooni teemad mitmesse blogisse laiali laotanud. algul kirjutasin organisatsiooni kujudamisega seotud teema muutujate blogisse (Gore teemast veel eraldi) kuna on tegemist konkreetse projektiga, siis sellega seotult ilmselt ka edaspidi lähevad osad organisatoorsed teemad sinna alla. aga on terve rida teemasid, mis sinna ei kuulu ja samas syytekyynalde alla tahaks eelkõige panna viiteid ideedele, millega edaspidi võiks muutujate liinis inimesed tegelema hakata.
nagu värvus- ja heliteraapia teema.

organisatsiooni väljakujundamine on aga sedavõrd konkreetne asi, et selguse mõttes parem teha eraldi koht.

esiteks siis pealkirjast.
KOOSTEGU.

varemalt rääkisin muudkui koostööst ja koostööst ja koostööst ja kui ükspäev järjekordselt teeradasid lumest puhtaks viskasin, siis jõudis kohale, et see sõna on tegelikult nii devalveerunud. kuhugi bürokraatia keedustesse (näiteks integratsiooni kompotti) pannakse seda kohustusliku maitseainena, nagu omal ajal tõusutundlikku jätkusuutlikkustki. see ei jõua kellegile kohale (võimalik, et ka seetõttu, et meie maailm pakub selle kogemiseks nii vähe võimalusi)

võtame tagumise otsa:
TÖÖ!

kunagi oli mul teooria, et eesti keeles on kõige arhailisemad sõnad 2-, 3- ja 4-tähelised.
ema, isa, õde, vend, isikulised asesõnad (ma, sa....), tuul, vesi, muda, sool, veri, muld, onn, hütt, talu, uks, tuli, süsi, leek, aken jnejne.
eks töö on kahtlemata seal esireas.
aga no aegadega on sellele üha enam ja enam negatiivset maiku lisandunud. orjatöö, palgatöö...
kellegile teise kasuks oma aja ja oskuste ja võimete andmine.
ja seal on see lahutatud olemise teema.
et sa nagu annad väljapoole endast midagi. et see jääb sinust eraldi.
see võõrandub sinust.

siis seda lund labidaga visates sähvaski, et KOOSTEGU on hoopis elavam sõna.
see on kasutamata. see mõjub teistmoodi.
seal ei ole seda negatiivsust ja kauplemise teemat.

mulle meeldib.