Koolihoone

sattusin rohelise kooli klipile ja jäin mõtlema, mis siis oleks, kui kõik lapsed saaksid koolis käia samaväärselt esteetilises keskkonnas.
mis saaks meie maailmast siis, kui rahad, mida praegu panustatakse sõjatööstusesse, panustataks laste haridusse?
loomulikult pole meie kliimas selline hoonetüüp otstarbekas. meil on paar kuud sellised nagu seal terve aasta.



vaatasin seda klippi eelkõige hoone pärast. siiski hakkas 2 asja silma:
neid õpetatakse riisi istutama vette.
otsisin teema kohta materjale, sest tean, et on aretatud uued "aeroobsed" riisisordid, mis ei vaja vette istutamist.
vesi on lõunapoolsetes maades strateegilise tähtsusega.
igatahes on riis põhitoiduaines arvestatavale osale inimkonnast.
suurele osale pea 7 miljardist.
kogukondi kooshoidvad aastatuhandeid püsinud niisutussüsteemide alad ei suuda ära toita kogu seda elanikkonda. uute taimedega kaasneb uus sotsiaalne struktuur.
maailm on muutumises. paratamatult.

teine asi, mis mind häiris, oli päris klipi lõpus öeldud mõte, et juhtimine on tee tulevikku.
kahtlen väga.

see on ikka see vana Lambakarjatamise ideoloogia.
+ Imeravimi usk.
et on mingid suured magnetid, mis tõmbavad kõik muu endaga kaasa.

ma tahaksin väga uskuda, et Lambakarjatamise Ajastu saab ükskord otsa.

see on ideede leviku taga kinni, see on suhtumiste leviku taga kinni, see on meist igaühe teadlikkuse taga kinni.
sest meist igaühe teha on, et inimest sellel planeedil ei koheldaks enam kui kui lammast. kui ühikut.


kuid hoonetest rääkides tooksin veel ühe esteetiliselt ilusa ja huvitava idee, mida võiks meie kliimas edukalt rakendada väikekoolide ja lasteaedade rajamiseks: