KOKKUKOLIMINE

sa mäletad sellist sarja, nagu SÕBRAD?

seal oli selline kooselu vorm, kus oli suur elutuba ja igaühel oli oma tuba, kus olla. ja sama koridori peal oli veel teine selline korter.

ma tahaksin sellises koloonias olla (tingimusel, et minu toa uks ja seinad on mürakindlad).
mulle ei meeldi väga külas käia, sest pärast peab unisest peast veel kuidagi koju saama.
kedagi külla kutsuda on palju mugavam, aga kahju on, kui nemad peavad ennast läbi poole linna unistena pärast koju kolistama.

niimoodi kommuunis elades oleksime kõik üksteisel külas kogu aeg.
meeletu oma elu kokkuhoid. sa lähed koju ja juba oledki külas.
väsid seltsielust ära, astud paarist toast läbi ja seal ongi su armas padi ja voodi ja rahuriik.

ideaalne oleks, kui nende korterite peale oleks ka suurem saal, kus saaks salsat harjutada ja grupitreeninguid läbi viia. see võiks olla maja, mis kuulub Muutujate (või mis iganes nimi see saab olema) mtü-le. inimesed elavad seal liikmemaksu alusel (või kuidas oleks õigem korraldada).
nagu hõim. nagu suur küla.

kambakesti on suuri ruume lihtne koristada -- igaüks teeb väikse lõigu ja ongi korras.
paljusi kulukaid asju on otstarbekas üheskoos kasutada.
kambakesti on lahe toitu valmistada.
sama sõpruskonnaga võiks ka tööd teha. mina igatseks veebi-, anima- ja filmistuudio käima saada, kursuseid saaks korraldada, koolitusi...

meie elust kulub mõttetult palju aega punktist a punkti b ja c ja d ja e jõudmiseks.
miks ei võiks olla lihtsalt a?