Gore ideoloogia

kirjutas keegi | esmaspäev, veebruar 07, 2011 | , | 0 märkust »



üks parimaid klippe, mis leidnud.
seal lõpuosas öeldakse rida asju välja:
kuidas tekivad neil liidrid, kuidas on välistatud hierarhia.
kuskohast sai Gore oma ideed.
paraku jah -- need ideed on ammu välja öeldud, aga nii vähesed on sellest hoolinud.
töötasin aastaid Eesti mõistes suures firmas ajakirjanikuna. nägin selle arenguid.
algul olid tegijad esiplaanil. räägiti maatriksjuhtimisest... aga mida aeg edasi, seda enam tekkis inimesi, kes istusid koosolekutel, kes tõmbasid niite, kes võimlesid oma kohtade pärast. iga aasta olid suured struktuurimuutused, seda paraku suuresti selle nimel, et juhtivatelt kohtadelt ebasobivaid isikuid ära kangutada ja ise kuhugi edasi trügida.
vahepeal isegi tundus, et Murphy seadus -- et 20% teevad tööd ja 80% segavad nende töö tegemist -- hakkas protsentides veelgi ebaõiglasemaks kiskuma.
ma tõesti tahaks tunda, milline õhkkond mõnes Gore ettevõttes valitseb!
nad pidid isegi oma palgad omavahel ära määrama... kuidas?!

veel üks asjalik klipp:




!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
esimese klipi lõpust läksin MIX kodulehele ja sealt avastasin pika artikli Gore kohta.
!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

LAPSERAADIO

kirjutas keegi | pühapäev, detsember 12, 2010 | , | 0 märkust »

saadan homme VALGUSKLIINIKU äriplaani lõpuks EAS-i.
suure koorma endalt mahasaamise tunne on. mingi 7 nädalat vist.
sorteerisin oma paberites, et otsida Valguskliiniku logo kavandeid, mis kuhugi sirgeldanud ja muude paberite seas avastasin, et kunagi ammu paar kuud tagasi oli see Lapseraadio idee. ja Muutujate portaali idee üldse.
tõstsin need paberid eraldi (haa -- meenus, et mul on ju veel Kaustik, kuhu vahepeal kirjutasin ja joonistasin!) 

paar päeva tagasi võttis minuga Tiiu metsapoolejutud meiliglistist ühendust ja küsis, kuhu mul see lastesaitide blogi kadus. et nad ikka käisid seal aeg-ajalt.
no see oligi 2 kuud tagasi, kui avastasin, et aadressile http://muutujad.blogspot.com/ peaksin hakkama seda portaali ehitama. see oli esimene blogi, mida kunagi hakkasin tegema ja algselt oligi muutujate idee jaoks plaanitud, aga siis keskendusin MINAISE saidi tegemisele ja uskusin, et laste teema on see õige suund.
ma tõstsin oktoobris kogu sisu http://lapslane.blogspot.com/ aadressile. ja siis tuli Valguskliiniku teema peale ja ma ei jaksanud nende blogide kujundamise ja väljaehitamise teemadele enam keskenduda.
Igatahes -- lasteraadio asi hakkab MUUTUJATE portaali all jooksma.
usun suhtlemisse enam.


millised peaksid sinu arvates olema uudised lastele?

Padjaklubi

kirjutas keegi | neljapäev, september 30, 2010 | , | 0 märkust »

me peame rohkem kokku saama ja asju katsetama ja arutama.
eile saime Reena juures kokku ja Katri tahtis kohe algul teada saada, kuhu on arenenud see patjade teema, millest Muutuja Algkursuse all kirjutasin. ma osanud talle midagi öelda, sest keegi pole nagu reageerinud teemale.
mina kõigest kaardistaja.
matkan oma kujutlustes ja kaardistan ideid, kuhu võiks midagi koguneda.
see on nagu tundmatul maal liigub maadeuurija ja märgib ära, et nende kahe jõe kohtumiskohta võiks rajada kaubanduskeskuse. ja näe, tema kirjeldus ja joonistused ja märkmed jõuavad lõpuks inimesteni ja nemad vaatavad, et tõesti hea koht asunduse rajamiseks. ja mis siis juhtub -- sinna kasvabki lõpuks linn!
kas see maadeuurija ehitas linna?
ei. need inimesed tulid ja elasid selle koha meeldivaks ja nad rajasid sinna oma kodud ja elasid sugupõlvi pidi selle linna suureks laiali.
eks püüan selle inimestega kohtumise teema ja sealt saadud inspiratsiooni kirjapaneku käigus hoida.
aga no see kirjutamine neelab sellise lahmaka aega ja keskendumist!
mul on kohusetunne ja ma oskan ennast sundida. aga ma oskan selle käigus ka endal vindi üle keerata.
ja siis jooksen kinni, nagu selle algkursuse loo puhul.
ega neid patju oleks mõnus 3D nikerdada. ma kohe võtaks pikema perioodi ja sisustakse kõik õhtud ja ööd uute patjade kujundamise peale. aga ma näen enda ümber veel tervet voolimata kukekeste armeed!
kes siis need ära teeb?

selle loo kirjutamiseks valmissaamiseks kulus hea mitu päeva.
sest sain aru, et inimesed ei käivitu sõnade peale. pilte on vaja.
aga mina ei oska pilte nuusata.
mingi pildi tegemiseks läheb tunde. ok, see on mõnus ja rahustav töö. patju nikerdasin õhtust kuni kolmeni öösel.
aeg läheb nagu kelguga mäest alla.
aga niimoodi pildialbumit kokku pannes ma ei jõua kuhugi.
olgu, ma nüüd tegin.
aga kas käivitas?
ei.
sest tundub, et inimesed on endale saalis võtnud paremad istekohad ja ootavad, mida ma järgmiseks teen.

kas tõesti on nendele patjadele märksõnade välja pakkumine niiiiiiiiiii keeruline?

Muutujate algkursus

kirjutas keegi | teisipäev, september 21, 2010 | , | 0 märkust »


Muutujatest on keeruline niisama rääkida, seda on vaja kogeda, tegelikult mõte ongi koostegutsemisel ja teiste meelelaadi häälestumisel. ja algkursus tundub selles suhtes asjalik idee.
tahaks selles kursuses kasutada palju esemeid ja need peaksid olema erksates värvides. et padjad oleks värvilised, et pallid, mida loobitakse, oleks erksates värvides, kõik, kõik -- et pärast, kui see kursuses osalenu peab kellegile seda kursust iseloomustama, siis oleks üks esimesi kujundeid, mis pähe tuleb - "kõik oli hästi värviline".

jäämurdja
kursuses osalejad tulevad kohale ja esimene ülesanne on neil oma istumine võimalikult mugavaks teha ja seal on posu värvilisi patju ja matte ja kõikjale on midagi kirjutatud. tegin nüüd mingi pildi, et ettekujutus hakkaks paremini tööle, sest need padjad tuleb teha ja see oleks väga konkreetne koostegemise kogemise võimalus:


ilmselt näed, et siin on päris palju patju ja märksõnu puudu. milliseid sina veel tahaksid?

ühesõnaga -- on päris erinevaid patjade kasutamise tehnikaid: rätsepiste, külitamine, põlvitamisel pahkluude alla ja kandade ja istmiku vahele ja jalgade vahele surutuna...
ühesõnaga nende patjate üksteisele ulatamisega ja katsetamisega tekib juba suhtlus.

kui nüüd on rahvas on maha rahunenud (räägin siis juba ESIMESE KOGUNEMISE ajakavast) -- siis tuleb loogiliselt ilmselt see koht, kus keegi räägib kohaletulnutele Muutumise ideest sissejuhatava jutu.

arvestusega, et tähelepanu jätkub alla 10 minuti.

siis jõuab padjateema teise osa juurde, kus siis saaks hakata osalejaid omavahel tutvustama: igaüks ütleb oma nime ja siis selgitab, et mis põhjustel ta valis välja need padjad ("siin padjal märkasin teiste seas sellist sõna -- ja mulle on see hetkel väga oluline", "vaata -- sa panid suure ARMASTUSE padja endale vasaku põlve alla, kas seda saab mõista nii, et see on sulle südamelähedane (südame pool), aga väga alla surutud?" jnejne.)

siis alustaks esimese teemaga:
TÄHELEPANU

tähelepanu on nii keskne mõiste, et see peab kõige alguses olema.
meie kõigi häda on selles, et me oleme kogu elu mittetähelepanelik olemist harjutanud.
teema on lai, aga mul on paar konkreetset kujustamisülesannet, mille kaudu saaks ka muutumise ideed servapidi lahti rääkida.

siis teeks perifeerse tähelepanu harjutamise mängu.
/* mängu sisse toob kogu kursust läbiva praktika: PEATAMISE. */

lõpetuseks annab koduse ülesande:
et igaüks teeks oma elamisruumis (kodus või tööl) sellise füüsilise või harjumuse muutuse, mis sunnib teda mingit oma tegevust teistmoodi tegema.

lõpetaks mingi lihtsama tensegrity või chi kungi hingamisharjutuse läbitegemisega.

JÄRGMISED KOGUNEMISED

järgmistel kogunemistel hakkab esimese kogunemise muster uuesti korduma. ainus vahe on see, et sissejuhatuse asemel on kokkuvõtete tegemine kodusest ülesandest.
osalejad kirjeldavad oma üritamist ja mustri muutmisest saadud kogemust.

siis tuleks uue teema lahtirääkimine.
siis sellega seostuv füüsiline mäng või käitumisülesanne.
lõpus jällegi kodune ülesanne.
ja uus hingamisharjutus.

kogu kogunemise jooksul on kõigil osalejatel õigus teha PEATAMIST (sisemine vaikus.


kujutan ette, et gruppi veavad mitu inimest. kord räägib üks ja teine esitab toetavaid küsimusi või on muud moodi dialoogi kaasatud. keegi võib ka vaatlejana (järgijana) kõrval olla.
grupitöö järel on vedajatel omavahel tehtud lõikude analüüs, üksteisele tagasiside. kui korraga hakkab palju gruppe tegutsema, siis unistaks, et korra kuus on mingi virtuaalne kogunemine (skype konverentskõne nt), kus iga grupp toob välja teiste jaoks huvi pakkuda võiva seiga või avastuse.
sellest formaadist peab saama viirus -- oma tähtsust, kes konkreetse grupiga mida teeb, formaat ise annab talle enesekindluse ja sisemise loogika (iga grupp on niikuinii erinev ja kuna tahame aktiivset osalemist, mitte tarbimist, siis võivad olukorrad liikuda väga ettearvamatutesse suundadesse.)

praegu on teemad veel lahtised, annan lihtsalt loetelu:
ENERGIA SÄÄSTMINE võiks olla järgmine.
(praktikana tutvustaks Kokkuvõtete tegemise tehnikat)
(Andres võiks Aleksanderi tehnikast rääkida?)
hinnangute andmise vältimine, üldistamise teema...

Eeva arvas, et ta saaks ühe teemana ARENGU EESMÄRGI ette võtta.

siis veel:
OTSUSTE TEGEMINE;
MANIPULEERIMINE JA SÜÜTUNNE;
ENESEKEHTESTAMINE;
HIRMU ÜLETAMINE;
...

jaksa kõike korraga lahti rääkida. hulk teemasid on kuskil, aga ei jaksa hetkel.

siis on veel selline kujutluspilt, et osalejatel võiksid olla värvilised (või mustad) mütsid, mille serva külge saaks kinnitada sõnad. ja siis saaks mütsi pöörata (nagu jutuvestja don Juani jutustuses)

PÕHIKIRI

kirjutas keegi | teisipäev, september 14, 2010 | | 0 märkust »

pühapäeval istusime kokku ja üritasime põhikirja kokku saada.
nüüd hiljem on mul 3 kohta vastuväited.
pühapäeval üritasin viidata mul kevadel selle punkti kohta kirjutatule. aga et mul oli palavik, siis ühtäkki tundus ükskõik.
aga nüüd mõtlen kõigele sellele, et tahaks Muutujate alt käivitada kirjastustegevuse, et tahaks välja andma hakata MINAISE kvartalikirja, tahaks käivitada Lapseraadio, asutada keskused, korraldada kursuseid, näiteks Rybergi esinemisi.... siis praegune sõnastus on ebapiisav.

ja eraldi suur arutamisteema on KODUKORD, millele Põhikirjas viitame (ja mille üks alateema võiks olla ka Muutuja Häälestus).
igatahes on hetkel Põhikiri selline. kommenteeri või lihtsalt helista -- kui sul on mõni hea idee, mis seal võiks olla.
===========================================================================
Mittetulundusühing Muutujad

Põhikiri

I Üldsätted
1.1. Mittetulundusühing Muutujad (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud isikute iseseisev kasumit mitte taotlev organisatsioon, mis tegutseb avalikes huvides.
1.2. Seltsi asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3. Seltsi eesmärgiks on tingimuste loomine isiksuse personaalseks arenguks.

II Seltsi liikmeks vastuvõtmise ning seltsist väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ja kord
2.1. Seltsi liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga isik, kes soovib arendada seltsi eesmärgiga kooskõlas olevat tegevust.
2.2. Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab seltsi juhatus.
2.3. Seltsist väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
2.4. Seltsi liikme võib seltsist välja arvata juhatuse otsusega, kui:
a) seltsi liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud seltsi liikmemaksu;
b) ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi seltsi üldkoosolekul või seltsi poolt korraldatud üritusel;
c) seltsi liige läheb oma tegevuses vastuollu seltsi kodukorraga.
2.5. Seltsi liikme väljaarvamise otsustab seltsi juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on rohkem kui 1/2 juhatuse liikmetest.
2.6. Seltsi juhatuse poolt väljaarvatud liikmel või teistel seltsi liikmetel on õigus vaidlustada juhtkonna otsust isiku väljaarvamisele järgneval seltsi üldkoosolekul.

III. Liikmete õigused ja kohustused
3.1 Seltsi liikme staatused ja nendele vastavad õigused ja kohustused sätestatakse seltsi kodukorraga.
3.2. Liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib seltsi liikmele panna ainult üldkoosoleku otsusega.

IV. Üldkoosolek
4.1. Seltsi kõrgeimaks organiks on seltsi üldkoosolek, kus igal seltsi liikmel on hääleõigus vastavalt kodukorras kehtestatud staatusele.
4.2. Seltsi üldkoosoleku pädevuses on:
a) põhikirja muutmine;
b) kodukorra muutmine;
c) eesmärgi muutmine;
d) revisjoni määramine;
e) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes seltsi esindaja määramine;
f) seltsile kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks.
4.3. Seltsi üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt korra aastas:
a) aastaaruande kinnitamiseks;
b) seaduses määratud ja muudel juhtudel, kui seltsi huvid seda nõuavad;
c) seltsi juhatuse valimiseks.
4.4. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks saadab seltsi juhatus vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist igale seltsi liikmele e-kirja, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.
4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust.
4.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud seltsi liikmetest või nende esindajatest.

V. Juhatus
5.1. Seltsi tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on 3 liiget.
5.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse järgmise korralise üldkoosoleku toimumiseni.
5.3. Seltsi nimel teostatavate tehingute, mille suurus ületab 10.000 krooni, sooritamiseks peab juhatus saama seltsi liikmetelt eelneva nõusoleku vastavalt kodukorrale.
5.4. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälte enamus.

VI. Ühinemine, jagunemine, likvideerimine.
6.1. Seltsi ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.
6.2. Seltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
6.3. Seltsi likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara sarnase eesmärgiga mittetulundusühingule, sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

MUUTUJA HÄÄLESTUS

kirjutas keegi | kolmapäev, september 08, 2010 | , | 0 märkust »

    panen üles Muutujate häälestuse mustandi.
    ootan sinu kaastööd.
    __________________________________________________________________

    MUUTUJA HÄÄLESTUS

    Häälestus on arusaamine, millest lähtudes saab Muutuja konkreetsetes olukordades oma käitumist suunata ja otsuseid langetada.



    Muutuja korraldab ennast.
    • Ta on häälestunud uute oskuste, käitumiste, ideede ja hoiakute omandamisele.
    • Muutuja ei jää kinni oma kunagi välja öeldud seisukohtadesse ja häälestusse - ta jätab endale õiguse muutuda.
    • Muutuja ei kasuta maailmast ja teistest inimestest arvamiseks lõplikke seisukohti.
      Ta jätab kõigele õiguse muutuda.

    • Muutuja jälitab oma harjumusi, hoiakuid, kinnisideid, käitumismustreid ja püüab leida võimalusi neid muuta, asendada, kummutada, takerdada.

    Muutuja on otsingus.
    • Ta ei lepi “nii on” ja “see on see” vastustega.
    • Muutuja otsib asjade toimumise algkäivitajaid, “süüteküünlaid”.
    • Oma otsingutes on Muutuja häälestunud vaimu vihjete leidmisele. Vaimule meeldib otsing, ta osaleb selles meelsasti.

     Muutuja on siiras.
    • Muutuja väldib subjektiivseid hinnanguid. Ta laseb asjadel ja inimestel olla neisse oma arvamistega sekkumata. Esmajärjekorras püüab ta oma suhtumistes välistada igasuguse iroonilisuse, sarkasmi ja küünilisuse.
    • Muutuja väldib alusetut üldistamist ja hinnangute andmist.
    • Muutuja on oma väljendustes adekvaatne – ta ei liialda, samuti ei jäta välja talle sobimatut.
    • Muutuja väljendab oma soove teistele siiralt ja otsekoheselt ja ei hakka endale meelepäraseid tulemusi taotlema olukordade ärakasutamise ja kellegi mõjutamise kaudu. 

     Muutuja jaatab koostööd.
    • Ta on häälestunud teistega koos lahenduste otsimisele. Ta arvustab ja kritiseerib olukordi, mitte inimesi; ja vaid siis, kui tal palutakse seda teha.
    • Muutuja otsib tagasisidet. Ta püüab enda mõistmist teiste mõistmise kaudu rikastada.
    • Muutja on oma kaaslaste suhtes tähelepanelik ja viisakas. Ta väärtustab neid oma austusega.
    • Probleemide lahendamisel keskendub Muutuja asja sisule.

    Muutuja on võimeline kiiresti ümber lülituma.
    • Muutuja treenib igal võimalusel ümberhäälestumist.
    • Ta ei takerdu enda või teise egosse -- kellestki midagi arvamisse.
    • Ta ei põe, ei kahetse -- ei jää minevikku kinni. Ta on häälestunud olemasolevale hetkele. 

    Muutuja eelistab tegutseda.

    • Muutuja ei karda eksida. Talle on olulisem üritamine, kui tulemus.
      Tulemus on pigem ettekääne tegutsemiseks.

    • Muutuja võitleb oma tarbijalikkusega. Kui on valida ise tegemise ja tarbimise vahel, siis ta valib esimese võimaluse.
    • Ta teadvustab endale iseenda inertsuse ja laiskuse olemasolu. Ja häälestub nendest ülesaamisele. Ta oskab puhata, aga väldib laisklemist.

    Muutuja on tõhus.

    • Ta on põhjalik olukordadeks ettevalmistumisel, et tagada tõhus toimimine;
    • Ta on erapooletu, ta ei kleepu isiklikesse meeldivustesse, eelistustesse;
    • Ta otsib võimalikult erinevaid vaateid. Ta ei lepi oma olemasolevate arvamistega, vaid püüab laiema ülevaate saada;
    • Ta on kannatlik, aga valvas – et häälestuda ajastamiseks õigele hetkele.

    Muutuja on otsusekindel ja visa.
    • Ta viib ettevõetud asjad lõpuni, ei jäta neid poolikuks, lõpetamata, lohisema, venima.
    • Ta tegutseb tasu lootmata.

    Muutuja on tähelepanelik.
    • Ta jälgib tähelepanelikult oma kaaslaste sõnalist väljendumist. Ta püüab neid kuulda tegelikult, mitte enda arvamiste ja hoiakute mürast mõjutatuna.
    • Muutuja küsib, kui ta ei saa millestki aru. Ta ei lase oma mõistmist ebamäärasusse.
    • Muutuja väldib stereotüüpseid väljendeid. Ta on häälestunud uute väljenduste otsimisele. 
    • Muutuja jälgib tähelepanelikult oma kaaslaste käitumist. Oma tähelepanuga  toetab ta nende tähelepanu oma kehalise väljendumise suhtes.
    • Ta läheb teadlikult enda jaoks ebaharilikesse olukordadesse, toob oma ellu uusi tegevusi, kujundab uusi harjumusi, püüab stereotüüpsetes olukordades käituda mitteootuspäraselt - sest enda uudsesse olukorda viimine mobiliseerib automaatselt meie tähelepanu.

      Muutuja on oma otsinguis kerge, lõbus ja mänguline.
      • Vihkamise, vägivalla ja jonnakusega saavutatu ei püsi, see hävitab enda looja. Lõbus ja mänguline meelelaad avab maailma südame.


      Muutuja õpib ennast teadlikult peatama.



      :::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

      MEETODID
      • Kui Muutuja kaldub kõrvale ülaltoodud põhimõtetest ja seda ise märkab, siis ta vabandab või lihtsalt sedastab oma eksimust kuuldavalt (interiorisatsiooni tehnika).
      • Kui ta märkab teise muutuja häälestusest väljakalduvat käitumist, mida see ei pane tähele, siis ta aitab tal sellele tähelepanu pöörata.
      • Muutuja analüüsib oma kaaslastega enda käitumise muutmisest saadud kogemusi, kasutades Tunnistaja ning teisi töö käigus välja kujunevaid praktikaid.
      • Sissehäälestamine: enne magama minekut kaardistab Muutuja võimalikult põhjalikult lahendamist vajava ülesande. 
        Ärgates ta teab.






      mängureeglid

      kirjutas keegi | laupäev, august 07, 2010 | , | 0 märkust »

      "Meie raskus selle lihtsa edasijõudmisega," ütles ta, "seisneb selles, et enamus meist ei taha omaks võtta, et me vajame edasi jõudmiseks niivõrd vähe. Meid on kasvatatud ootama instruktsioone, õpetust, teejuhte, meistreid. Ja kui meile öeldakse, et me ei vaja kedagi, siis me ei usu seda. Me muutume närviliseks, siis usaldamatuks ning lõpuks vihaseks ja pettunuks. Kui me abi vajame, siis mitte meetodeid, vaid rõhuasetust. Kui keegi teeb meid teadlikuks, et me vajame oma enesetähtsuse piiramist, siis see abi ongi tõeline.
      Nõiad ütlevad, et me ei peaks vajama mitte kedagi, kes meid veenaks selles, et maailm on lõpmatult keerulisem kui meie metsikumadki fantaasiad. Miks me siis oleme nii sõltuvad? Miks me igatseme, et keegi meid juhiks, kui me suudame seda isegi teha? Kas pole suur küsimus, ah?"
      Carlos Castaneda 
      VAIKUSE JÕUD 
      129 - 130

      olime üleeile mitu tundi Sütiste pargi võimlemislinnakus selle horisontaalsete redelitega konstruktsiooni otsas. see on hea koht olla ja rääkida. lõpuks vajus aeg väga üle südaöö ja taevas triivisid üksikud pilveaugud. jätsin ratta enne Eeva juurde ja niimoodi koos tagasi jalutades võttis ta üles teema, milline võiks olla Muutujate sisemine reeglistik (või kuidas seda nimetada?). ta tõi näited oma korbi reeglitest. et see on teema, millega pidevalt tegeletakse, et pidevalt on uusi tulijaid ja neile peab neid reegleid õpetama, lahti seletama.
      vahetult enne laialiminekut seal võimlemislinnakust tulles oli Eeva taaskord väljendanud oma mõtet, et ta ei saa ikkagi aru, mis on Muutujate MÕTE. ja siis Erki rõõmsalt hüüatas, et "kuidas sa ei saa aru!? see on ju nii lihtne!"

      see impulss võibolla nihutas midagi temas. ja siis me seal kõndisime ja ma hakkasin aru saama, mida ta tahtis tegelikult väljendada sellega, et ta ei saa aru. see on tema loomus, tal on vaja sügavuti mõista ja tohutult hea, et meil on inimesi, kes on üksteisest erinevad, sest see on rikkus ja niimoodi lõpuks Muutujad saabki elavaks ja toimivaks.

      ja siis ta rääkis ja liikus muudkui edasi. olin seal redelite otsas ennast tühjaks seletanud ja sugugi mitte sisuliselt ja sügavuti mõtlemise võimeline, aga ainuüksi see, et keegi võtab ja läheb ise teemadega edasi, äratas mu üles.
      lõpuks haakisin ennast ühe Eeva toodud põhimõtte näitesse, et korbi liige on teiste suhtes aus. 

      et kas on seal ka täpsemalt lahti räägitud, mida selle aususe all mõeldakse?
      kujutan ette, et sellest sõnast arusaamine kujuneb konkreetsetes olukordades, kus teised korbi liikmed teevad sulle selgeks, et mingis olukorras sinu mingi käitumine ei olnud nende suhtes aus.
      see vastastikku üksteisega töötamine on teema, mida ma võin valesti ette kujutada. ei kuulu ühtegi naiskorpi, ei tea.

      mis siis püüdsin väljendada, oli põhimõte, milleni tahaksin jõuda -- et ei oleks selliseid käsulaudu, kus siis juskui konstantsete suurustena toodud mõistetega opereeritakse.

      mis tahaksin, oleks sisuline läbimängimine.
      et Muutuja väldib neid ja neid käitumismustreid, sest nendega võib kaasneda sellised järelmõjud.

      ja ma ei tea, kas see kuulub enam selle teema alla, aga minu arust väljendab Muutuja oma enesejaatust ja kuuluvust läbi tegutsemise.
      läbi sihiteadliku ja pideva enda muutmise. valmisolek muutumiseks, oma keelekasutuses igasuguste kinnijäämist väljendavate lausumiste väljajuurimine...
      /* see võibolla oleks ka vastus Epu küsimusele, et kuidas vältida selliste tegelaste imbumist, kes tahavad ajada mingit oma rida, kellel on oma salaplaan organisatsiooni toimimispõhimõtteid enda huvides ära kasutada.
      ära kasutajad üldjuhul tahavad, et teised nende eest kõik ära teeks.

      nad ei viitsi ise eriti teha. */

      mulle meeldib sõna TÕHUS. see võiks ka kuskil kirjas olla... 
      (ja arusaadavuse kontroll peaks ka kuskil olema -- nii palju on tulnud välja asju, et me saame mingitest mõistetest erinevalt aru).  

      kunagi möödunud nädal käisime Erkiga ujumas seal Saku lähedal saarega karjääris ja pärast kõndisime ja rääkisime ja siis avastasime metsvaarikate suurema ala. olid väga valmis.
      ja kuidagi ma ütlesin, et teab kas see Castaneda teema niiväga enam Muutujate puhul ongi oluline. et nii vähe inimesi, kes neid raamatuid lugeda võtnud. ja siis Erki jälle sellise talle omase lennukusega ütles, et Castaneda raamatud on kõige alus! et seal on nii sügavuti need asjad lahti räägitud ja ... siis hakkasin aru saama, et ajan jah iba suust välja. 
      kuradi hea, et mu ümber on inimesi, kes mu rajale tagasi tõukavad, kui kuhugi sohu oma kahtlemistes kakerdan.

      ja siis küsikski -- kas meil ei anna sõjamehe meelelaadist lähtudes need mängureeglid lahti kirjutada?


      konkreetsemalt sinna öistele tänavatele ja ristmikele tagasi tulles Eeva kõrvale kõndima, siis rääkisime põgusalt veel sellest inimestele palkade maksmise teemast.
       et no ei tea ja leia kuidagi, kuidas seal Core&Associates süsteemis see palkade maksmine käib. et seal on see kuidagi kõigi hinnata, kui suure panuse keegi on teinud. aga kas siis iga nädal kõik hääletavad, mis sa täna palgaks saad? või on mingi kõigile nähtav tabel, kus sinu tegemised on näha ja siis mingite mängureeglite järgi moodustub su palk iseenesest. või on siis mingi 5-palli süsteem, kus igaüks annab oma hinde kellelegi (seal on see subjektiivse faktori jama).
      raha on motivaator. kuidagi kõigile vastuvõetavalt ja õiglaselt ja igale pingutusele ja saavutusele koheselt reageerivat süsteemi on tarvis.

      sellega paralleelselt võiks aga ka rääkida muudest motiveerimisvõimalustest.

      sest põhiline on ju see, et meil oleks hea ja kindel ja inspireeriv tunne üheskoos selles Muutujate organisatsioonis toimida.



      ahjaa -- hetkel on seis selline, et ENESE MUUTMISE KESKUSE pealt on nüüd rõhk liikumas MUUTUJATE BUSSILE.
       meil on see monokromaatse valguse seade seal ja me saame mööda maad ringi sõita ja üheks päevaks ükskõik mis kohas mingi kultuurimaja või muu hoone muuta ENESE MUUTMISE KESKUSEKS.

      muidugi võiks kujuneda ka päris keskus, kus siis osad inimesed käiksid koos uusi kursuseid ja projekte üles ehitamas. kus katseliselt viidaks läbi uusi kursuseid, kus moodustataks neid kursuseid läbi viivad meeskonnad. seal oleks väga erinevat tüüpi inimestele kuhjaga tegevust: visuaalsete koolitusmaterjalide kujundamine, läbirääkimised, uute projektide ajurünnakud, avalike ürituste ettevalmistamine, tugigruppide juhendamine, teraapiagruppide käigushoidmine jnejne.


      seal hämara võimlemislinnaku konstruktsiooni otsas istudes rääkisin teistele kujutluspildist, mida näen:
      on talv, hämar, lund langeb bussitulede kiirguses. istume seal hämaras koos ja meil on hea ja kerge olla. sest meil on mõnus kamp ja me kohe-kohe jõuame kuhugi seal eemal meid ootavasse köetud ja valgesse majja. ja seal on palju elevil inimesi ootamas. 
      sest me oskame teha midagi, mis muudab nende elu.