sattusin rohelise kooli klipile ja jäin mõtlema, mis siis oleks, kui kõik lapsed saaksid koolis käia samaväärselt esteetilises keskkonnas.
mis saaks meie maailmast siis, kui rahad, mida praegu panustatakse sõjatööstusesse, panustataks laste haridusse?
loomulikult pole meie kliimas selline hoonetüüp otstarbekas. meil on paar kuud sellised nagu seal terve aasta.
vaatasin seda klippi eelkõige hoone pärast. siiski hakkas 2 asja silma:
neid õpetatakse riisi istutama vette.
otsisin teema kohta materjale, sest tean, et on aretatud uued "aeroobsed" riisisordid, mis ei vaja vette istutamist.
vesi on lõunapoolsetes maades strateegilise tähtsusega.
igatahes on riis põhitoiduaines arvestatavale osale inimkonnast.
suurele osale pea 7 miljardist.
kogukondi kooshoidvad aastatuhandeid püsinud niisutussüsteemide alad ei suuda ära toita kogu seda elanikkonda. uute taimedega kaasneb uus sotsiaalne struktuur.
maailm on muutumises. paratamatult.
teine asi, mis mind häiris, oli päris klipi lõpus öeldud mõte, et juhtimine on tee tulevikku.
kahtlen väga.
see on ikka see vana Lambakarjatamise ideoloogia.
+ Imeravimi usk.
et on mingid suured magnetid, mis tõmbavad kõik muu endaga kaasa.
ma tahaksin väga uskuda, et Lambakarjatamise Ajastu saab ükskord otsa.
see on ideede leviku taga kinni, see on suhtumiste leviku taga kinni, see on meist igaühe teadlikkuse taga kinni.
sest meist igaühe teha on, et inimest sellel planeedil ei koheldaks enam kui kui lammast. kui ühikut.
kuid hoonetest rääkides tooksin veel ühe esteetiliselt ilusa ja huvitava idee, mida võiks meie kliimas edukalt rakendada väikekoolide ja lasteaedade rajamiseks:
üks parimaid klippe, mis leidnud.
seal lõpuosas öeldakse rida asju välja:
kuidas tekivad neil liidrid, kuidas on välistatud hierarhia.
kuskohast sai Gore oma ideed.
paraku jah -- need ideed on ammu välja öeldud, aga nii vähesed on sellest hoolinud.
töötasin aastaid Eesti mõistes suures firmas ajakirjanikuna. nägin selle arenguid.
algul olid tegijad esiplaanil. räägiti maatriksjuhtimisest... aga mida aeg edasi, seda enam tekkis inimesi, kes istusid koosolekutel, kes tõmbasid niite, kes võimlesid oma kohtade pärast. iga aasta olid suured struktuurimuutused, seda paraku suuresti selle nimel, et juhtivatelt kohtadelt ebasobivaid isikuid ära kangutada ja ise kuhugi edasi trügida.
vahepeal isegi tundus, et Murphy seadus -- et 20% teevad tööd ja 80% segavad nende töö tegemist -- hakkas protsentides veelgi ebaõiglasemaks kiskuma.
ma tõesti tahaks tunda, milline õhkkond mõnes Gore ettevõttes valitseb!
nad pidid isegi oma palgad omavahel ära määrama... kuidas?!
veel üks asjalik klipp:
!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
esimese klipi lõpust läksin MIX kodulehele ja sealt avastasin pika artikli Gore kohta.
!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
saadan homme VALGUSKLIINIKU äriplaani lõpuks EAS-i.
suure koorma endalt mahasaamise tunne on. mingi 7 nädalat vist.
sorteerisin oma paberites, et otsida Valguskliiniku logo kavandeid, mis kuhugi sirgeldanud ja muude paberite seas avastasin, et kunagi ammu paar kuud tagasi oli see Lapseraadio idee. ja Muutujate portaali idee üldse.
tõstsin need paberid eraldi (haa -- meenus, et mul on ju veel Kaustik, kuhu vahepeal kirjutasin ja joonistasin!)
paar päeva tagasi võttis minuga Tiiu metsapoolejutud meiliglistist ühendust ja küsis, kuhu mul see lastesaitide blogi kadus. et nad ikka käisid seal aeg-ajalt.
no see oligi 2 kuud tagasi, kui avastasin, et aadressile http://muutujad.blogspot.com/ peaksin hakkama seda portaali ehitama. see oli esimene blogi, mida kunagi hakkasin tegema ja algselt oligi muutujate idee jaoks plaanitud, aga siis keskendusin MINAISE saidi tegemisele ja uskusin, et laste teema on see õige suund.
ma tõstsin oktoobris kogu sisu http://lapslane.blogspot.com/ aadressile. ja siis tuli Valguskliiniku teema peale ja ma ei jaksanud nende blogide kujundamise ja väljaehitamise teemadele enam keskenduda.
Igatahes -- lasteraadio asi hakkab MUUTUJATE portaali all jooksma.
usun suhtlemisse enam.
millised peaksid sinu arvates olema uudised lastele?
me peame rohkem kokku saama ja asju katsetama ja arutama.
eile saime Reena juures kokku ja Katri tahtis kohe algul teada saada, kuhu on arenenud see patjade teema, millest Muutuja Algkursuse all kirjutasin. ma osanud talle midagi öelda, sest keegi pole nagu reageerinud teemale.
mina kõigest kaardistaja.
matkan oma kujutlustes ja kaardistan ideid, kuhu võiks midagi koguneda.
see on nagu tundmatul maal liigub maadeuurija ja märgib ära, et nende kahe jõe kohtumiskohta võiks rajada kaubanduskeskuse. ja näe, tema kirjeldus ja joonistused ja märkmed jõuavad lõpuks inimesteni ja nemad vaatavad, et tõesti hea koht asunduse rajamiseks. ja mis siis juhtub -- sinna kasvabki lõpuks linn!
kas see maadeuurija ehitas linna?
ei. need inimesed tulid ja elasid selle koha meeldivaks ja nad rajasid sinna oma kodud ja elasid sugupõlvi pidi selle linna suureks laiali.
eks püüan selle inimestega kohtumise teema ja sealt saadud inspiratsiooni kirjapaneku käigus hoida.
aga no see kirjutamine neelab sellise lahmaka aega ja keskendumist!
mul on kohusetunne ja ma oskan ennast sundida. aga ma oskan selle käigus ka endal vindi üle keerata.
ja siis jooksen kinni, nagu selle algkursuse loo puhul.
ega neid patju oleks mõnus 3D nikerdada. ma kohe võtaks pikema perioodi ja sisustakse kõik õhtud ja ööd uute patjade kujundamise peale. aga ma näen enda ümber veel tervet voolimata kukekeste armeed!
kes siis need ära teeb?
selle loo kirjutamiseks valmissaamiseks kulus hea mitu päeva.
sest sain aru, et inimesed ei käivitu sõnade peale. pilte on vaja.
aga mina ei oska pilte nuusata.
mingi pildi tegemiseks läheb tunde. ok, see on mõnus ja rahustav töö. patju nikerdasin õhtust kuni kolmeni öösel.
aeg läheb nagu kelguga mäest alla.
aga niimoodi pildialbumit kokku pannes ma ei jõua kuhugi.
olgu, ma nüüd tegin.
aga kas käivitas?
ei.
sest tundub, et inimesed on endale saalis võtnud paremad istekohad ja ootavad, mida ma järgmiseks teen.
kas tõesti on nendele patjadele märksõnade välja pakkumine niiiiiiiiiii keeruline?
Muutujatest on keeruline niisama rääkida, seda on vaja kogeda, tegelikult mõte ongi koostegutsemisel ja teiste meelelaadi häälestumisel. ja algkursus tundub selles suhtes asjalik idee.
tahaks selles kursuses kasutada palju esemeid ja need peaksid olema erksates värvides. et padjad oleks värvilised, et pallid, mida loobitakse, oleks erksates värvides, kõik, kõik -- et pärast, kui see kursuses osalenu peab kellegile seda kursust iseloomustama, siis oleks üks esimesi kujundeid, mis pähe tuleb - "kõik oli hästi värviline".
jäämurdja
kursuses osalejad tulevad kohale ja esimene ülesanne on neil oma istumine võimalikult mugavaks teha ja seal on posu värvilisi patju ja matte ja kõikjale on midagi kirjutatud. tegin nüüd mingi pildi, et ettekujutus hakkaks paremini tööle, sest need padjad tuleb teha ja see oleks väga konkreetne koostegemise kogemise võimalus:
ilmselt näed, et siin on päris palju patju ja märksõnu puudu. milliseid sina veel tahaksid?
ühesõnaga -- on päris erinevaid patjade kasutamise tehnikaid: rätsepiste, külitamine, põlvitamisel pahkluude alla ja kandade ja istmiku vahele ja jalgade vahele surutuna...
ühesõnaga nende patjate üksteisele ulatamisega ja katsetamisega tekib juba suhtlus.
kui nüüd on rahvas on maha rahunenud (räägin siis juba ESIMESE KOGUNEMISE ajakavast) -- siis tuleb loogiliselt ilmselt see koht, kus keegi räägib kohaletulnutele Muutumise ideest sissejuhatava jutu.
arvestusega, et tähelepanu jätkub alla 10 minuti.
siis jõuab padjateema teise osa juurde, kus siis saaks hakata osalejaid omavahel tutvustama: igaüks ütleb oma nime ja siis selgitab, et mis põhjustel ta valis välja need padjad ("siin padjal märkasin teiste seas sellist sõna -- ja mulle on see hetkel väga oluline", "vaata -- sa panid suure ARMASTUSE padja endale vasaku põlve alla, kas seda saab mõista nii, et see on sulle südamelähedane (südame pool), aga väga alla surutud?" jnejne.)
siis alustaks esimese teemaga:
TÄHELEPANU
tähelepanu on nii keskne mõiste, et see peab kõige alguses olema.
meie kõigi häda on selles, et me oleme kogu elu mittetähelepanelik olemist harjutanud.
teema on lai, aga mul on paar konkreetset kujustamisülesannet, mille kaudu saaks ka muutumise ideed servapidi lahti rääkida.
siis teeks perifeerse tähelepanu harjutamise mängu.
/* mängu sisse toob kogu kursust läbiva praktika: PEATAMISE. */
lõpetuseks annab koduse ülesande:
et igaüks teeks oma elamisruumis (kodus või tööl) sellise füüsilise või harjumuse muutuse, mis sunnib teda mingit oma tegevust teistmoodi tegema.
lõpetaks mingi lihtsama tensegrity või chi kungi hingamisharjutuse läbitegemisega.
JÄRGMISED KOGUNEMISED
järgmistel kogunemistel hakkab esimese kogunemise muster uuesti korduma. ainus vahe on see, et sissejuhatuse asemel on kokkuvõtete tegemine kodusest ülesandest.
osalejad kirjeldavad oma üritamist ja mustri muutmisest saadud kogemust.
siis tuleks uue teema lahtirääkimine.
siis sellega seostuv füüsiline mäng või käitumisülesanne.
lõpus jällegi kodune ülesanne.
ja uus hingamisharjutus.
kogu kogunemise jooksul on kõigil osalejatel õigus teha PEATAMIST (sisemine vaikus.
kujutan ette, et gruppi veavad mitu inimest. kord räägib üks ja teine esitab toetavaid küsimusi või on muud moodi dialoogi kaasatud. keegi võib ka vaatlejana (järgijana) kõrval olla.
grupitöö järel on vedajatel omavahel tehtud lõikude analüüs, üksteisele tagasiside. kui korraga hakkab palju gruppe tegutsema, siis unistaks, et korra kuus on mingi virtuaalne kogunemine (skype konverentskõne nt), kus iga grupp toob välja teiste jaoks huvi pakkuda võiva seiga või avastuse.
sellest formaadist peab saama viirus -- oma tähtsust, kes konkreetse grupiga mida teeb, formaat ise annab talle enesekindluse ja sisemise loogika (iga grupp on niikuinii erinev ja kuna tahame aktiivset osalemist, mitte tarbimist, siis võivad olukorrad liikuda väga ettearvamatutesse suundadesse.)
praegu on teemad veel lahtised, annan lihtsalt loetelu:ENERGIA SÄÄSTMINE võiks olla järgmine.
(praktikana tutvustaks Kokkuvõtete tegemise tehnikat)
(Andres võiks Aleksanderi tehnikast rääkida?)
hinnangute andmise vältimine, üldistamise teema...
Eeva arvas, et ta saaks ühe teemana ARENGU EESMÄRGI ette võtta.
siis veel:
OTSUSTE TEGEMINE;
MANIPULEERIMINE JA SÜÜTUNNE;
ENESEKEHTESTAMINE;
HIRMU ÜLETAMINE;
...
jaksa kõike korraga lahti rääkida. hulk teemasid on kuskil, aga ei jaksa hetkel.
siis on veel selline kujutluspilt, et osalejatel võiksid olla värvilised (või mustad) mütsid, mille serva külge saaks kinnitada sõnad. ja siis saaks mütsi pöörata (nagu jutuvestja don Juani jutustuses)
pühapäeval istusime kokku ja üritasime põhikirja kokku saada.
nüüd hiljem on mul 3 kohta vastuväited.
pühapäeval üritasin viidata mul kevadel selle punkti kohta kirjutatule. aga et mul oli palavik, siis ühtäkki tundus ükskõik.
aga nüüd mõtlen kõigele sellele, et tahaks Muutujate alt käivitada kirjastustegevuse, et tahaks välja andma hakata MINAISE kvartalikirja, tahaks käivitada Lapseraadio, asutada keskused, korraldada kursuseid, näiteks Rybergi esinemisi.... siis praegune sõnastus on ebapiisav.
ja eraldi suur arutamisteema on KODUKORD, millele Põhikirjas viitame (ja mille üks alateema võiks olla ka Muutuja Häälestus).
igatahes on hetkel Põhikiri selline. kommenteeri või lihtsalt helista -- kui sul on mõni hea idee, mis seal võiks olla.
===========================================================================
Mittetulundusühing Muutujad
Põhikiri
I Üldsätted
1.1. Mittetulundusühing Muutujad (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud isikute iseseisev kasumit mitte taotlev organisatsioon, mis tegutseb avalikes huvides.
1.2. Seltsi asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3. Seltsi eesmärgiks on tingimuste loomine isiksuse personaalseks arenguks.
II Seltsi liikmeks vastuvõtmise ning seltsist väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ja kord
2.1. Seltsi liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga isik, kes soovib arendada seltsi eesmärgiga kooskõlas olevat tegevust.
2.2. Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab seltsi juhatus.
2.3. Seltsist väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
2.4. Seltsi liikme võib seltsist välja arvata juhatuse otsusega, kui:
a) seltsi liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud seltsi liikmemaksu;
b) ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi seltsi üldkoosolekul või seltsi poolt korraldatud üritusel;
c) seltsi liige läheb oma tegevuses vastuollu seltsi kodukorraga.
2.5. Seltsi liikme väljaarvamise otsustab seltsi juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on rohkem kui 1/2 juhatuse liikmetest.
2.6. Seltsi juhatuse poolt väljaarvatud liikmel või teistel seltsi liikmetel on õigus vaidlustada juhtkonna otsust isiku väljaarvamisele järgneval seltsi üldkoosolekul.
III. Liikmete õigused ja kohustused
3.1 Seltsi liikme staatused ja nendele vastavad õigused ja kohustused sätestatakse seltsi kodukorraga.
3.2. Liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib seltsi liikmele panna ainult üldkoosoleku otsusega.
IV. Üldkoosolek
4.1. Seltsi kõrgeimaks organiks on seltsi üldkoosolek, kus igal seltsi liikmel on hääleõigus vastavalt kodukorras kehtestatud staatusele.
4.2. Seltsi üldkoosoleku pädevuses on:
a) põhikirja muutmine;
b) kodukorra muutmine;
c) eesmärgi muutmine;
d) revisjoni määramine;
e) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes seltsi esindaja määramine;
f) seltsile kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks.
4.3. Seltsi üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt korra aastas:
a) aastaaruande kinnitamiseks;
b) seaduses määratud ja muudel juhtudel, kui seltsi huvid seda nõuavad;
c) seltsi juhatuse valimiseks.
4.4. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks saadab seltsi juhatus vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist igale seltsi liikmele e-kirja, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.
4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust.
4.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud seltsi liikmetest või nende esindajatest.
V. Juhatus
5.1. Seltsi tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on 3 liiget.
5.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse järgmise korralise üldkoosoleku toimumiseni.
5.3. Seltsi nimel teostatavate tehingute, mille suurus ületab 10.000 krooni, sooritamiseks peab juhatus saama seltsi liikmetelt eelneva nõusoleku vastavalt kodukorrale.
5.4. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälte enamus.
VI. Ühinemine, jagunemine, likvideerimine.
6.1. Seltsi ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.
6.2. Seltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
6.3. Seltsi likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara sarnase eesmärgiga mittetulundusühingule, sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
