saadan homme VALGUSKLIINIKU äriplaani lõpuks EAS-i.
suure koorma endalt mahasaamise tunne on. mingi 7 nädalat vist.
sorteerisin oma paberites, et otsida Valguskliiniku logo kavandeid, mis kuhugi sirgeldanud ja muude paberite seas avastasin, et kunagi ammu paar kuud tagasi oli see Lapseraadio idee. ja Muutujate portaali idee üldse.
tõstsin need paberid eraldi (haa -- meenus, et mul on ju veel Kaustik, kuhu vahepeal kirjutasin ja joonistasin!)
paar päeva tagasi võttis minuga Tiiu metsapoolejutud meiliglistist ühendust ja küsis, kuhu mul see lastesaitide blogi kadus. et nad ikka käisid seal aeg-ajalt.
no see oligi 2 kuud tagasi, kui avastasin, et aadressile http://muutujad.blogspot.com/ peaksin hakkama seda portaali ehitama. see oli esimene blogi, mida kunagi hakkasin tegema ja algselt oligi muutujate idee jaoks plaanitud, aga siis keskendusin MINAISE saidi tegemisele ja uskusin, et laste teema on see õige suund.
ma tõstsin oktoobris kogu sisu http://lapslane.blogspot.com/ aadressile. ja siis tuli Valguskliiniku teema peale ja ma ei jaksanud nende blogide kujundamise ja väljaehitamise teemadele enam keskenduda.
Igatahes -- lasteraadio asi hakkab MUUTUJATE portaali all jooksma.
usun suhtlemisse enam.
millised peaksid sinu arvates olema uudised lastele?
me peame rohkem kokku saama ja asju katsetama ja arutama.
eile saime Reena juures kokku ja Katri tahtis kohe algul teada saada, kuhu on arenenud see patjade teema, millest Muutuja Algkursuse all kirjutasin. ma osanud talle midagi öelda, sest keegi pole nagu reageerinud teemale.
mina kõigest kaardistaja.
matkan oma kujutlustes ja kaardistan ideid, kuhu võiks midagi koguneda.
see on nagu tundmatul maal liigub maadeuurija ja märgib ära, et nende kahe jõe kohtumiskohta võiks rajada kaubanduskeskuse. ja näe, tema kirjeldus ja joonistused ja märkmed jõuavad lõpuks inimesteni ja nemad vaatavad, et tõesti hea koht asunduse rajamiseks. ja mis siis juhtub -- sinna kasvabki lõpuks linn!
kas see maadeuurija ehitas linna?
ei. need inimesed tulid ja elasid selle koha meeldivaks ja nad rajasid sinna oma kodud ja elasid sugupõlvi pidi selle linna suureks laiali.
eks püüan selle inimestega kohtumise teema ja sealt saadud inspiratsiooni kirjapaneku käigus hoida.
aga no see kirjutamine neelab sellise lahmaka aega ja keskendumist!
mul on kohusetunne ja ma oskan ennast sundida. aga ma oskan selle käigus ka endal vindi üle keerata.
ja siis jooksen kinni, nagu selle algkursuse loo puhul.
ega neid patju oleks mõnus 3D nikerdada. ma kohe võtaks pikema perioodi ja sisustakse kõik õhtud ja ööd uute patjade kujundamise peale. aga ma näen enda ümber veel tervet voolimata kukekeste armeed!
kes siis need ära teeb?
selle loo kirjutamiseks valmissaamiseks kulus hea mitu päeva.
sest sain aru, et inimesed ei käivitu sõnade peale. pilte on vaja.
aga mina ei oska pilte nuusata.
mingi pildi tegemiseks läheb tunde. ok, see on mõnus ja rahustav töö. patju nikerdasin õhtust kuni kolmeni öösel.
aeg läheb nagu kelguga mäest alla.
aga niimoodi pildialbumit kokku pannes ma ei jõua kuhugi.
olgu, ma nüüd tegin.
aga kas käivitas?
ei.
sest tundub, et inimesed on endale saalis võtnud paremad istekohad ja ootavad, mida ma järgmiseks teen.
kas tõesti on nendele patjadele märksõnade välja pakkumine niiiiiiiiiii keeruline?
Muutujatest on keeruline niisama rääkida, seda on vaja kogeda, tegelikult mõte ongi koostegutsemisel ja teiste meelelaadi häälestumisel. ja algkursus tundub selles suhtes asjalik idee.
tahaks selles kursuses kasutada palju esemeid ja need peaksid olema erksates värvides. et padjad oleks värvilised, et pallid, mida loobitakse, oleks erksates värvides, kõik, kõik -- et pärast, kui see kursuses osalenu peab kellegile seda kursust iseloomustama, siis oleks üks esimesi kujundeid, mis pähe tuleb - "kõik oli hästi värviline".
jäämurdja
kursuses osalejad tulevad kohale ja esimene ülesanne on neil oma istumine võimalikult mugavaks teha ja seal on posu värvilisi patju ja matte ja kõikjale on midagi kirjutatud. tegin nüüd mingi pildi, et ettekujutus hakkaks paremini tööle, sest need padjad tuleb teha ja see oleks väga konkreetne koostegemise kogemise võimalus:
ilmselt näed, et siin on päris palju patju ja märksõnu puudu. milliseid sina veel tahaksid?
ühesõnaga -- on päris erinevaid patjade kasutamise tehnikaid: rätsepiste, külitamine, põlvitamisel pahkluude alla ja kandade ja istmiku vahele ja jalgade vahele surutuna...
ühesõnaga nende patjate üksteisele ulatamisega ja katsetamisega tekib juba suhtlus.
kui nüüd on rahvas on maha rahunenud (räägin siis juba ESIMESE KOGUNEMISE ajakavast) -- siis tuleb loogiliselt ilmselt see koht, kus keegi räägib kohaletulnutele Muutumise ideest sissejuhatava jutu.
arvestusega, et tähelepanu jätkub alla 10 minuti.
siis jõuab padjateema teise osa juurde, kus siis saaks hakata osalejaid omavahel tutvustama: igaüks ütleb oma nime ja siis selgitab, et mis põhjustel ta valis välja need padjad ("siin padjal märkasin teiste seas sellist sõna -- ja mulle on see hetkel väga oluline", "vaata -- sa panid suure ARMASTUSE padja endale vasaku põlve alla, kas seda saab mõista nii, et see on sulle südamelähedane (südame pool), aga väga alla surutud?" jnejne.)
siis alustaks esimese teemaga:
TÄHELEPANU
tähelepanu on nii keskne mõiste, et see peab kõige alguses olema.
meie kõigi häda on selles, et me oleme kogu elu mittetähelepanelik olemist harjutanud.
teema on lai, aga mul on paar konkreetset kujustamisülesannet, mille kaudu saaks ka muutumise ideed servapidi lahti rääkida.
siis teeks perifeerse tähelepanu harjutamise mängu.
/* mängu sisse toob kogu kursust läbiva praktika: PEATAMISE. */
lõpetuseks annab koduse ülesande:
et igaüks teeks oma elamisruumis (kodus või tööl) sellise füüsilise või harjumuse muutuse, mis sunnib teda mingit oma tegevust teistmoodi tegema.
lõpetaks mingi lihtsama tensegrity või chi kungi hingamisharjutuse läbitegemisega.
JÄRGMISED KOGUNEMISED
järgmistel kogunemistel hakkab esimese kogunemise muster uuesti korduma. ainus vahe on see, et sissejuhatuse asemel on kokkuvõtete tegemine kodusest ülesandest.
osalejad kirjeldavad oma üritamist ja mustri muutmisest saadud kogemust.
siis tuleks uue teema lahtirääkimine.
siis sellega seostuv füüsiline mäng või käitumisülesanne.
lõpus jällegi kodune ülesanne.
ja uus hingamisharjutus.
kogu kogunemise jooksul on kõigil osalejatel õigus teha PEATAMIST (sisemine vaikus.
kujutan ette, et gruppi veavad mitu inimest. kord räägib üks ja teine esitab toetavaid küsimusi või on muud moodi dialoogi kaasatud. keegi võib ka vaatlejana (järgijana) kõrval olla.
grupitöö järel on vedajatel omavahel tehtud lõikude analüüs, üksteisele tagasiside. kui korraga hakkab palju gruppe tegutsema, siis unistaks, et korra kuus on mingi virtuaalne kogunemine (skype konverentskõne nt), kus iga grupp toob välja teiste jaoks huvi pakkuda võiva seiga või avastuse.
sellest formaadist peab saama viirus -- oma tähtsust, kes konkreetse grupiga mida teeb, formaat ise annab talle enesekindluse ja sisemise loogika (iga grupp on niikuinii erinev ja kuna tahame aktiivset osalemist, mitte tarbimist, siis võivad olukorrad liikuda väga ettearvamatutesse suundadesse.)
praegu on teemad veel lahtised, annan lihtsalt loetelu:ENERGIA SÄÄSTMINE võiks olla järgmine.
(praktikana tutvustaks Kokkuvõtete tegemise tehnikat)
(Andres võiks Aleksanderi tehnikast rääkida?)
hinnangute andmise vältimine, üldistamise teema...
Eeva arvas, et ta saaks ühe teemana ARENGU EESMÄRGI ette võtta.
siis veel:
OTSUSTE TEGEMINE;
MANIPULEERIMINE JA SÜÜTUNNE;
ENESEKEHTESTAMINE;
HIRMU ÜLETAMINE;
...
jaksa kõike korraga lahti rääkida. hulk teemasid on kuskil, aga ei jaksa hetkel.
siis on veel selline kujutluspilt, et osalejatel võiksid olla värvilised (või mustad) mütsid, mille serva külge saaks kinnitada sõnad. ja siis saaks mütsi pöörata (nagu jutuvestja don Juani jutustuses)
pühapäeval istusime kokku ja üritasime põhikirja kokku saada.
nüüd hiljem on mul 3 kohta vastuväited.
pühapäeval üritasin viidata mul kevadel selle punkti kohta kirjutatule. aga et mul oli palavik, siis ühtäkki tundus ükskõik.
aga nüüd mõtlen kõigele sellele, et tahaks Muutujate alt käivitada kirjastustegevuse, et tahaks välja andma hakata MINAISE kvartalikirja, tahaks käivitada Lapseraadio, asutada keskused, korraldada kursuseid, näiteks Rybergi esinemisi.... siis praegune sõnastus on ebapiisav.
ja eraldi suur arutamisteema on KODUKORD, millele Põhikirjas viitame (ja mille üks alateema võiks olla ka Muutuja Häälestus).
igatahes on hetkel Põhikiri selline. kommenteeri või lihtsalt helista -- kui sul on mõni hea idee, mis seal võiks olla.
===========================================================================
Mittetulundusühing Muutujad
Põhikiri
I Üldsätted
1.1. Mittetulundusühing Muutujad (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud isikute iseseisev kasumit mitte taotlev organisatsioon, mis tegutseb avalikes huvides.
1.2. Seltsi asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3. Seltsi eesmärgiks on tingimuste loomine isiksuse personaalseks arenguks.
II Seltsi liikmeks vastuvõtmise ning seltsist väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ja kord
2.1. Seltsi liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga isik, kes soovib arendada seltsi eesmärgiga kooskõlas olevat tegevust.
2.2. Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab seltsi juhatus.
2.3. Seltsist väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
2.4. Seltsi liikme võib seltsist välja arvata juhatuse otsusega, kui:
a) seltsi liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud seltsi liikmemaksu;
b) ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi seltsi üldkoosolekul või seltsi poolt korraldatud üritusel;
c) seltsi liige läheb oma tegevuses vastuollu seltsi kodukorraga.
2.5. Seltsi liikme väljaarvamise otsustab seltsi juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on rohkem kui 1/2 juhatuse liikmetest.
2.6. Seltsi juhatuse poolt väljaarvatud liikmel või teistel seltsi liikmetel on õigus vaidlustada juhtkonna otsust isiku väljaarvamisele järgneval seltsi üldkoosolekul.
III. Liikmete õigused ja kohustused
3.1 Seltsi liikme staatused ja nendele vastavad õigused ja kohustused sätestatakse seltsi kodukorraga.
3.2. Liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib seltsi liikmele panna ainult üldkoosoleku otsusega.
IV. Üldkoosolek
4.1. Seltsi kõrgeimaks organiks on seltsi üldkoosolek, kus igal seltsi liikmel on hääleõigus vastavalt kodukorras kehtestatud staatusele.
4.2. Seltsi üldkoosoleku pädevuses on:
a) põhikirja muutmine;
b) kodukorra muutmine;
c) eesmärgi muutmine;
d) revisjoni määramine;
e) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes seltsi esindaja määramine;
f) seltsile kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks.
4.3. Seltsi üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt korra aastas:
a) aastaaruande kinnitamiseks;
b) seaduses määratud ja muudel juhtudel, kui seltsi huvid seda nõuavad;
c) seltsi juhatuse valimiseks.
4.4. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks saadab seltsi juhatus vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist igale seltsi liikmele e-kirja, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.
4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust.
4.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud seltsi liikmetest või nende esindajatest.
V. Juhatus
5.1. Seltsi tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on 3 liiget.
5.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse järgmise korralise üldkoosoleku toimumiseni.
5.3. Seltsi nimel teostatavate tehingute, mille suurus ületab 10.000 krooni, sooritamiseks peab juhatus saama seltsi liikmetelt eelneva nõusoleku vastavalt kodukorrale.
5.4. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälte enamus.
VI. Ühinemine, jagunemine, likvideerimine.
6.1. Seltsi ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.
6.2. Seltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
6.3. Seltsi likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara sarnase eesmärgiga mittetulundusühingule, sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
ootan sinu kaastööd.
__________________________________________________________________
MUUTUJA HÄÄLESTUS
- Ta on häälestunud uute oskuste, käitumiste, ideede ja hoiakute omandamisele.
- Muutuja ei jää kinni oma kunagi välja öeldud seisukohtadesse ja häälestusse - ta jätab endale õiguse muutuda.
- Muutuja ei kasuta maailmast ja teistest inimestest arvamiseks lõplikke seisukohti.
Ta jätab kõigele õiguse muutuda.
- Muutuja jälitab oma harjumusi, hoiakuid, kinnisideid, käitumismustreid ja püüab leida võimalusi neid muuta, asendada, kummutada, takerdada.
- Ta ei lepi “nii on” ja “see on see” vastustega.
- Muutuja otsib asjade toimumise algkäivitajaid, “süüteküünlaid”.
- Oma otsingutes on Muutuja häälestunud vaimu vihjete leidmisele. Vaimule meeldib otsing, ta osaleb selles meelsasti.
- Muutuja väldib subjektiivseid hinnanguid. Ta laseb asjadel ja inimestel olla neisse oma arvamistega sekkumata. Esmajärjekorras püüab ta oma suhtumistes välistada igasuguse iroonilisuse, sarkasmi ja küünilisuse.
- Muutuja väldib alusetut üldistamist ja hinnangute andmist.
- Muutuja on oma väljendustes adekvaatne – ta ei liialda, samuti ei jäta välja talle sobimatut.
- Muutuja väljendab oma soove teistele siiralt ja otsekoheselt ja ei hakka endale meelepäraseid tulemusi taotlema olukordade ärakasutamise ja kellegi mõjutamise kaudu.
- Ta on häälestunud teistega koos lahenduste otsimisele. Ta arvustab ja kritiseerib olukordi, mitte inimesi; ja vaid siis, kui tal palutakse seda teha.
- Muutuja otsib tagasisidet. Ta püüab enda mõistmist teiste mõistmise kaudu rikastada.
- Muutja on oma kaaslaste suhtes tähelepanelik ja viisakas. Ta väärtustab neid oma austusega.
- Probleemide lahendamisel keskendub Muutuja asja sisule.
- Muutuja treenib igal võimalusel ümberhäälestumist.
- Ta ei takerdu enda või teise egosse -- kellestki midagi arvamisse.
- Ta ei põe, ei kahetse -- ei jää minevikku kinni. Ta on häälestunud olemasolevale hetkele.
Muutuja eelistab tegutseda.
- Muutuja ei karda eksida. Talle on olulisem üritamine, kui tulemus.
Tulemus on pigem ettekääne tegutsemiseks.
- Muutuja võitleb oma tarbijalikkusega. Kui on valida ise tegemise ja tarbimise vahel, siis ta valib esimese võimaluse.
- Ta teadvustab endale iseenda inertsuse ja laiskuse olemasolu. Ja häälestub nendest ülesaamisele. Ta oskab puhata, aga väldib laisklemist.
Muutuja on tõhus.
- Ta on põhjalik olukordadeks ettevalmistumisel, et tagada tõhus toimimine;
- Ta on erapooletu, ta ei kleepu isiklikesse meeldivustesse, eelistustesse;
- Ta otsib võimalikult erinevaid vaateid. Ta ei lepi oma olemasolevate arvamistega, vaid püüab laiema ülevaate saada;
- Ta on kannatlik, aga valvas – et häälestuda ajastamiseks õigele hetkele.
- Ta viib ettevõetud asjad lõpuni, ei jäta neid poolikuks, lõpetamata, lohisema, venima.
- Ta tegutseb tasu lootmata.
- Ta jälgib tähelepanelikult oma kaaslaste sõnalist väljendumist. Ta püüab neid kuulda tegelikult, mitte enda arvamiste ja hoiakute mürast mõjutatuna.
- Muutuja küsib, kui ta ei saa millestki aru. Ta ei lase oma mõistmist ebamäärasusse.
- Muutuja väldib stereotüüpseid väljendeid. Ta on häälestunud uute väljenduste otsimisele.
- Muutuja jälgib tähelepanelikult oma kaaslaste käitumist. Oma tähelepanuga toetab ta nende tähelepanu oma kehalise väljendumise suhtes.
- Ta läheb teadlikult enda jaoks ebaharilikesse olukordadesse, toob oma ellu uusi tegevusi, kujundab uusi harjumusi, püüab stereotüüpsetes olukordades käituda mitteootuspäraselt - sest enda uudsesse olukorda viimine mobiliseerib automaatselt meie tähelepanu.
- Vihkamise, vägivalla ja jonnakusega saavutatu ei püsi, see hävitab enda looja. Lõbus ja mänguline meelelaad avab maailma südame.
- Kui Muutuja kaldub kõrvale ülaltoodud põhimõtetest ja seda ise märkab, siis ta vabandab või lihtsalt sedastab oma eksimust kuuldavalt (interiorisatsiooni tehnika).
- Kui ta märkab teise muutuja häälestusest väljakalduvat käitumist, mida see ei pane tähele, siis ta aitab tal sellele tähelepanu pöörata.
- Muutuja analüüsib oma kaaslastega enda käitumise muutmisest saadud kogemusi, kasutades Tunnistaja ning teisi töö käigus välja kujunevaid praktikaid.
- Sissehäälestamine: enne magama minekut kaardistab Muutuja võimalikult põhjalikult lahendamist vajava ülesande.
Ärgates ta teab.
"Meie raskus selle lihtsa edasijõudmisega," ütles ta, "seisneb selles, et enamus meist ei taha omaks võtta, et me vajame edasi jõudmiseks niivõrd vähe. Meid on kasvatatud ootama instruktsioone, õpetust, teejuhte, meistreid. Ja kui meile öeldakse, et me ei vaja kedagi, siis me ei usu seda. Me muutume närviliseks, siis usaldamatuks ning lõpuks vihaseks ja pettunuks. Kui me abi vajame, siis mitte meetodeid, vaid rõhuasetust. Kui keegi teeb meid teadlikuks, et me vajame oma enesetähtsuse piiramist, siis see abi ongi tõeline.
Nõiad ütlevad, et me ei peaks vajama mitte kedagi, kes meid veenaks selles, et maailm on lõpmatult keerulisem kui meie metsikumadki fantaasiad. Miks me siis oleme nii sõltuvad? Miks me igatseme, et keegi meid juhiks, kui me suudame seda isegi teha? Kas pole suur küsimus, ah?"
Carlos Castaneda
VAIKUSE JÕUD
129 - 130
olime üleeile mitu tundi Sütiste pargi võimlemislinnakus selle horisontaalsete redelitega konstruktsiooni otsas. see on hea koht olla ja rääkida. lõpuks vajus aeg väga üle südaöö ja taevas triivisid üksikud pilveaugud. jätsin ratta enne Eeva juurde ja niimoodi koos tagasi jalutades võttis ta üles teema, milline võiks olla Muutujate sisemine reeglistik (või kuidas seda nimetada?). ta tõi näited oma korbi reeglitest. et see on teema, millega pidevalt tegeletakse, et pidevalt on uusi tulijaid ja neile peab neid reegleid õpetama, lahti seletama.
vahetult enne laialiminekut seal võimlemislinnakust tulles oli Eeva taaskord väljendanud oma mõtet, et ta ei saa ikkagi aru, mis on Muutujate MÕTE. ja siis Erki rõõmsalt hüüatas, et "kuidas sa ei saa aru!? see on ju nii lihtne!"
see impulss võibolla nihutas midagi temas. ja siis me seal kõndisime ja ma hakkasin aru saama, mida ta tahtis tegelikult väljendada sellega, et ta ei saa aru. see on tema loomus, tal on vaja sügavuti mõista ja tohutult hea, et meil on inimesi, kes on üksteisest erinevad, sest see on rikkus ja niimoodi lõpuks Muutujad saabki elavaks ja toimivaks.
ja siis ta rääkis ja liikus muudkui edasi. olin seal redelite otsas ennast tühjaks seletanud ja sugugi mitte sisuliselt ja sügavuti mõtlemise võimeline, aga ainuüksi see, et keegi võtab ja läheb ise teemadega edasi, äratas mu üles.
lõpuks haakisin ennast ühe Eeva toodud põhimõtte näitesse, et korbi liige on teiste suhtes aus.
et kas on seal ka täpsemalt lahti räägitud, mida selle aususe all mõeldakse?
kujutan ette, et sellest sõnast arusaamine kujuneb konkreetsetes olukordades, kus teised korbi liikmed teevad sulle selgeks, et mingis olukorras sinu mingi käitumine ei olnud nende suhtes aus.
see vastastikku üksteisega töötamine on teema, mida ma võin valesti ette kujutada. ei kuulu ühtegi naiskorpi, ei tea.
mis siis püüdsin väljendada, oli põhimõte, milleni tahaksin jõuda -- et ei oleks selliseid käsulaudu, kus siis juskui konstantsete suurustena toodud mõistetega opereeritakse.
mis tahaksin, oleks sisuline läbimängimine.
et Muutuja väldib neid ja neid käitumismustreid, sest nendega võib kaasneda sellised järelmõjud.
ja ma ei tea, kas see kuulub enam selle teema alla, aga minu arust väljendab Muutuja oma enesejaatust ja kuuluvust läbi tegutsemise.
läbi sihiteadliku ja pideva enda muutmise. valmisolek muutumiseks, oma keelekasutuses igasuguste kinnijäämist väljendavate lausumiste väljajuurimine...
/* see võibolla oleks ka vastus Epu küsimusele, et kuidas vältida selliste tegelaste imbumist, kes tahavad ajada mingit oma rida, kellel on oma salaplaan organisatsiooni toimimispõhimõtteid enda huvides ära kasutada.
ära kasutajad üldjuhul tahavad, et teised nende eest kõik ära teeks.
nad ei viitsi ise eriti teha. */
mulle meeldib sõna TÕHUS. see võiks ka kuskil kirjas olla...
(ja arusaadavuse kontroll peaks ka kuskil olema -- nii palju on tulnud välja asju, et me saame mingitest mõistetest erinevalt aru).
kunagi möödunud nädal käisime Erkiga ujumas seal Saku lähedal saarega karjääris ja pärast kõndisime ja rääkisime ja siis avastasime metsvaarikate suurema ala. olid väga valmis.
ja kuidagi ma ütlesin, et teab kas see Castaneda teema niiväga enam Muutujate puhul ongi oluline. et nii vähe inimesi, kes neid raamatuid lugeda võtnud. ja siis Erki jälle sellise talle omase lennukusega ütles, et Castaneda raamatud on kõige alus! et seal on nii sügavuti need asjad lahti räägitud ja ... siis hakkasin aru saama, et ajan jah iba suust välja.
kuradi hea, et mu ümber on inimesi, kes mu rajale tagasi tõukavad, kui kuhugi sohu oma kahtlemistes kakerdan.
ja siis küsikski -- kas meil ei anna sõjamehe meelelaadist lähtudes need mängureeglid lahti kirjutada?
konkreetsemalt sinna öistele tänavatele ja ristmikele tagasi tulles Eeva kõrvale kõndima, siis rääkisime põgusalt veel sellest inimestele palkade maksmise teemast.
et no ei tea ja leia kuidagi, kuidas seal Core&Associates süsteemis see palkade maksmine käib. et seal on see kuidagi kõigi hinnata, kui suure panuse keegi on teinud. aga kas siis iga nädal kõik hääletavad, mis sa täna palgaks saad? või on mingi kõigile nähtav tabel, kus sinu tegemised on näha ja siis mingite mängureeglite järgi moodustub su palk iseenesest. või on siis mingi 5-palli süsteem, kus igaüks annab oma hinde kellelegi (seal on see subjektiivse faktori jama).
raha on motivaator. kuidagi kõigile vastuvõetavalt ja õiglaselt ja igale pingutusele ja saavutusele koheselt reageerivat süsteemi on tarvis.
sellega paralleelselt võiks aga ka rääkida muudest motiveerimisvõimalustest.
sest põhiline on ju see, et meil oleks hea ja kindel ja inspireeriv tunne üheskoos selles Muutujate organisatsioonis toimida.
ahjaa -- hetkel on seis selline, et ENESE MUUTMISE KESKUSE pealt on nüüd rõhk liikumas MUUTUJATE BUSSILE.
meil on see monokromaatse valguse seade seal ja me saame mööda maad ringi sõita ja üheks päevaks ükskõik mis kohas mingi kultuurimaja või muu hoone muuta ENESE MUUTMISE KESKUSEKS.
muidugi võiks kujuneda ka päris keskus, kus siis osad inimesed käiksid koos uusi kursuseid ja projekte üles ehitamas. kus katseliselt viidaks läbi uusi kursuseid, kus moodustataks neid kursuseid läbi viivad meeskonnad. seal oleks väga erinevat tüüpi inimestele kuhjaga tegevust: visuaalsete koolitusmaterjalide kujundamine, läbirääkimised, uute projektide ajurünnakud, avalike ürituste ettevalmistamine, tugigruppide juhendamine, teraapiagruppide käigushoidmine jnejne.
seal hämara võimlemislinnaku konstruktsiooni otsas istudes rääkisin teistele kujutluspildist, mida näen:
on talv, hämar, lund langeb bussitulede kiirguses. istume seal hämaras koos ja meil on hea ja kerge olla. sest meil on mõnus kamp ja me kohe-kohe jõuame kuhugi seal eemal meid ootavasse köetud ja valgesse majja. ja seal on palju elevil inimesi ootamas.
sest me oskame teha midagi, mis muudab nende elu.
täna siis rääkisin kahe inimesega ja ajaliselt lahus. hommikul laekusid Danae ja Merle kuskilt koosviibimiselt. keetsin vett mate jaoks, ja et Merlel oli plaanis kohe Tartusse hääletama minna, siis tegin tavalisest veidi kangema.
siis istusime köögis ja jõime seda matet ja jutt läks aina elavamaks ja globaalsemaks :)
jõudsin igatahes rääkida lühikokkuvõtte Tesla eluloost ja sellest, et see mehhiko lahe süvapuuraugu puhul ei mõtle keegi, et tegemist on kuskil suurusjärk 10 km sügavuselt ammutatava (õigemini, see tuleb sealt ise suure vungiga) saadusega -- mis paneb tõsise kahtluse alla idee, et nafta on fossiilne kütus... legend ju seni selline, et maalihetega ja muude käepäraste katastroofidega on suur ports kunagisest biomassist (hiidosjad ja sõnajalad ja muu plankton) maa alla sattunud ja seal selliste naftatöösturite jaoks sõbralike bakterite poolt asjalikuks lögaks lagundatud.
et nüüd 10 km sügavusel ka samad bakterid sama liini jätkavad, on millegipärast raske uskuda. seal on temperatuur oluliselt teine, seal on rõhk julmalt teine.
et kuidas sa kujutad ette, et nii paarisaja meetri sügavusel olevad bakterid otsustavad ühel heal päeval saata oma millegipärast punast mütsikest kandva tütrekese külla 10 km sügavusel elavale vanaemale???
kümme kilti ülespoole on meil siin praktiliselt vaakum. ei mingit elutegevust. kui paar hõrenevate luudega astro/kosmo/taikonauti (kes parasjagu just juhtub olema) välja arvata.
punamütsike ei jõuaks kohale.
10 km võib tunduda süütu kaugus, aga üles või alla suunas on see julm vahemaa.
mate sai otsa ja järgmise 13 bussini oli napilt aega ja kuna Danae oli vahepeal avastanud, et tema padi on kohutavalt armas, siis läksin Merlele näitama, kuidas ilma lootusetult eksimata bussipeatuseni jõuda (vähem kui kilt maad, aga vahepeal tuleb läbida keeruline G4S territoorium, mille võib kujundlikult Hundiga samastada) ja tee peal üritasin siis lühidalt selgeks teha, miks on ENESE MUUTMISE KESKUS vajalik.
Merle mõned päevad tagasi laekus aastaselt õppimiselt Itaalias ja no meil ei ole siin veel aega olnud üldse rääkida.
me vist jäime sellest bussist maha.
jutu käigus ujus esile üks mõiste, mida ilmselt hakkan ka edaspidi kasutama.
INKUBATSIOONIPERIOOD.
rääkisin omi näiteid, siis küsisin, kui kaua Merlel kulus aega, enne kui ta Capoeira trenni läks. no ta seal arutas, mingite kuude lõikes, aga mulle kokkuvõttes jäi mulje midagi aastast või nii.
no ja selle väljakukkumise teema juures tal oli ka hea lugu tuua, kus ta agiteeris kahte tuttavat osalema esimesel tasuta kursusel ja need said seal sellise kohkumuse, et ei enam ei tulnud.
see võtab tohutu lahmaka aega enne kui sa enda ellu tood midagi uut.
see inkubatsiooniperiood võtab võibolla kümneid aastaid.
siis sa prooovid selle ära. elad mingi aeg sellesse täiega. ja siis see kaotab sinu jaoks oma sära.
ja siis on jälle pikk inkubatsiooniperiood, kuni millestki uuesti teada saad, hakkad huvituma, proovid, väsid.
siis enam-vähem kuskil selleks ajaks ongi elu otsas.
ja sulle on jäänud napid sekundid kahetseda, et sa omal ajal ei teinud, ei proovinud, ei üritanud seda, seda, seda, seda, seda, se...
enese muutmise keskus oleks kiirendi -- sa saaksid uusi ideid, avastaksid uusi praktikaid. sa ei pea nendesse maailmadesse sisenemiseks astuma üle kõrgete lävede (vanasti olid taludes kõrged ukseläved -- et loomad ei pääseks tuppa; mäletad -- Andres kahetses, et Krõõt pidi neist kõrgetest lävepakkudest üle astuma)
sa lihtsalt suhtled nende inimestega, koged nende tegemiserõõmu, koged seda isiklikku suhet ja häälestust. saad vahetult aru, mis see neile annab. see ei ole demonstratsioonesinemine. see on töö, mida inimesed endaga teevad.
katsetused, ebaõnnestumised, valestimõistmised, avastamisrõõmud.
see ongi elu.
ja siis rääkisin, mis kõik veel võiks keskuses olla.
et see, et inimesed ei oska omavahel suhelda. et mehed ei oska naistega suhelda ja naised ei oska meestega suhelda. et meil on vaid see loll seksuaalsuse turnimispuu, millel ronitakse ja millelt kukutakse ja millel harjutatakse tagurpidi saltosid. see on tohutu meri, kuidas veel saaksid mehed ja naised omavahel suhelda ja tegutseda. aga kõigil on see turnimispuu nii silmevahele naelutatud. no ei oska erinevad sugupooled omavahel suhelda (Merle oli sellega sügavalt nõus. palju inimesi on sellega viimastel aegadel nõus.)
aga võtame siis hoopis teise grupi.
vanemad inimesed.
see on tohutu ressurss. need inimesed saavad maailma jaoks palju ära teha, aga nad ei tee, sest nad on omas maailmas. ja tegemised toimuvad enamjaolt teistes maailmades. ja nad nagu ei tule üldse selle pealegi, et nad võiksid midagi teistmoodi teha. midagi täiesti uut.
mulle meenus üks teema, mida veebis ideede otsingul kohtasin -- kus siis loodi telefoni kaudu konverentskõnedega väga vanade inimeste klubi.
kuidas klubiliikmed laulsid sünnipäeva puhul õnnitluslaulu vanale härrasmehele...
ja siis võtame kõige enam rakkes inimesed -- noored vanemad.
inimesed, kellel ei ole aega üldse ja kellel on täiesti probleem, et saada endale hetk aega, et tulla sellelt kiirteelt maha ja natuke omaette olla.
sest väikesed lapsed neelavad täiega kogu su tähelepanu.
nad neelavad.
see on imetlusväärne, kuivõrd tõhusaks võib saada mõni naine oma väikese lapse olemise nimel tegutsedes.
see on õige,
see on hea.
aga selle naise elust on need ka parimad aastad. ja need parimad aastad võiksid olla kaunistatud veel paljude muudegi asjadega.
kasvõi paari tunni ulatuseski.
ja miks ei võiks siis olla selleks lapsele vanemate asendajaks teised muutujad?
konkreetselt rääkisin Merlele aga just vanematest inimestest.
nad on teistsugused, nende teistsugune olemine on selle väikese maailmakodaniku jaoks ka oluline kogemus. mida rikkalikum on selle väikese inimese inimestega kokkupuutumise galerii, seda huvitavam isiksus võib temast kasvada.
seda ebarutiinsem.
suhelda oskajam.
mõistvam.
ma ise olin kuni 3-aastaseks saamiseni ühiselamus. ma olin üks väheseid lapsi seal. ma teadsin, et ma võin igal ajal minna mööda koridori ja kellelegi külla. nad olid minu üle alati rõõmsad.
ja kuigi ma olen elus ka inimestes valusalt pettuma pidanud, on mul ikkagi selline tunne, et järgmisest uksest sisenedes meil saab seal tore olema.
mul on sügav usk inimestesse.
kuskil selle vanemate inimeste ellurakendamise teema juures tuli lõpuks ka buss ja Merle sõitis Tartu maantee algusse hääletama. ja sai kohe ka laheda inimesega masina peale. ja õnnelikult Tartu.
(kui sul on hea häälestus, siis maailm voolab su jaoks meeldivalt)
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
keskpäeval otsustasin, et ma ei jää jobutama tööasjade taha ja teen oma tunniajase päevitamispausi ära. Andres on mind veennud, et just aktiivse päikese ajal ja heleda nahaga pääseb UV kiirgus naha alla D-vitamiini varusid arendama. ma üldse ei salli päevitamist, aga see D-vitamiini värk tundub oluline. suve algupoolel avastasin, et oluline osa minu kehast jääb ujukate all D-vitamiinist ilma. siis otsisin oma lähikonnast suht metsiku koha, kuhu sain (pärast kohaliku rästiku rahumeelset lahkumist) endale paljalt päevitamise paiga asutada. selles paigas D-vitamiini tekkimiseks piisava aja püsimiseks kasutan lollilõksuna huvitavaid raamatuid (olen tähele pannud, et ma siis püsin enam-vähem ühe koha peal).
niisiis olid mul asjad koos praadima minekuks kui helistas Andres, et kuidas oleks ühe ujumaskäiguga. et ta tuleb mu poolt läbi ja siis sõidaks Männiku karjääri ratastega.
tõstsin käigult asjad ümber ujumiskomplektiks ja vahetasin ühe huvitava raamatu Alexanderi tehnika raamatute vastu -- sest Andres on sellega pikalt tegelenud ja tahtsin teada, mis ta nendest raamatutest arvab.
nüüd tagantjärele sain teada, et täna oli kuumarekord.
seda palavust on aga nii kaua olnud, et osanud nagu tähele panna. kui vast selles, et kolm korda sai pikalt vees oldud. (mul on ujumine kujunenud meditatsiooniks, teen nelja tõmbe jooksul vette häälega AUM mantrat. vees on helid hoopis teised.)
pikalt rääkisime siis just sellest Alexanderi tehnikast. ma ei hakka kogu Andrese juttu ümber kirjutama. aga mind ennast huvitas paar kohta.
et seal on see juhendaja osatähtsus nii suur. Andres rääkis oma põhjendusi, aga ma tahtsin selle puhul rääkida hoopis sellest, et see on seesama jala üle põlve tõstmise fenomen. et kui su kõrval on inimene, kes on veendunud, kes on häälestunud õige kehaasendi saavutamisele, siis tema häälestus, tema punktiasend on juba see, mis sind kaasa tõmbab --- ja sinu sooritus on edukam, kui üksinda kodus praktiseerides.
teine teema on see, et raamatus kohtasin väidet, et Alexanderi tehnika on keskendunud õige pea ja kaela hoiu saavutamisele ja võitlustehnikad ja energeetilised praktikad on enam keskendunud keha keskmele ja puusadele -- mis oma meie liikumises samuti olulised.
püüdsin selgeks teha, et selle pea hoiaku olulisuse ma sain kätte mingit taj chi teemadel raamatut lugedes. et see kujustamine, et su pealaest läheb taevasse nöör ja sedapidi tõmmatakse sind üles.
ma aastaid seda teinud ja mulle läheb see paremini peale, kui mingite abstraktsete suundi tähistavate noolte kujustamine (olgu, seda teist ma pole proovinud ja seega on see puhtalt mu isiklik eelistus, et mul see köis seal peas on)
selle teema juurde liitub nagu ka praktika tasustamine. et vanasti ilmusid igasugused Alexanderi tehnika isehakanud õpetajad välja. ja Alexander käis nendega pikalt kohut.
see mingite liikumiste ja põhimõtete kellegi leiutiseks kuulutamine häirib.
samahästi võiks hingamise ära patendeerida, ütlesin Andresele (ohjah, tegelikult ongi kõik need vabastava hingamise ja muu sellise puhul asjad kuskil sealmaal)
kuid kahtlemata: me oleme harjunud oma keha hoidma liigsetes pingetes, kurnavates asendites. kuidas sa praegu istud? on su selg sirge?
teine teema, millest pikemalt rääkisime oli seesama seksuaalsuse poomil võimlemine.
Andres hiljuti luges ühe kanada autori artiklit, kus see väidab, et see käitumistüüp, mis oli veel pool sajandit tagasi omane homode vähemusele, on nüüd muutumas käitumisstandardiks.
et just homode käitumisele oli omane sage partnerite vahetus, ühest suhtest aina uutesse ja uutesse sukeldumine. nüüd on see üle kandunud heterosuhetesse.
suhteid vahetatakse, nagu riideid. nii, kellesse riietatuna ma siis täna välja lähen.
käitumismustreid tuleb levitada. Andres ütles, et selles suhtes on ilmekas näide "Seks ja linn"
pidin nõustuma.
tahes või tahtmata peab tunnistama selle seeria mõju. sealsete mõttemustrite ülekandumise kõigisse meisse.
sulle hakkab konkreetselt üks nendest tüüpidest vastu ja selle foonil tundub teine sümpaatne.
aga palun -- eitamine on varjatud kujul ikkagi sama tasandi omaksvõtt.
sa eitad, aga sa möönad, et nii võib ka suhtuda.
ja suhtutaksegi.
aga ikkagi on seal seesama asi, mis meil siin igal pool toimub -- naised hoiavad omasse leeri ja mehed omasse.
inimkarjade pidajatele see sobib -- JAGA JA VALITSE!
ja no see lugu sai väga pikk. jälle.
aga kuidagi peab see hakkama kohale jõudma.
ma nüüd visalt rooman nagu vaksik mööda puuoksa edasi.
et kui tuleb see ENESE MUUTMISE KESKUS ja kui tulevad MUUTUJATE ALGKURSUSED.
siis üks sügav teema saab olema -- avastame inimesed iseenda ümber!
suhtleme
räägime
katsetame
lükkame mingid ideed käima
väljaspool skeeme ja kaste on hoopis huvitavam.
käisime Erkiga ükspäev vaatamas seda hoonet, mis mul silma hakkas. Järvel, Energia tänaval. osa majast oli ortopeediliste jalatsite valmistamise firma käes, osa tundus tühi.
ma ei ole selline, et oskan kohe kõik asjad ära rääkida, et milleks ja kuidas. olime rannas ja ma proovisin seda MUUTUMISMAJA sõna Erkile lahti rääkida. et selline idee ujus kuidagi välja nagu jäämäe tipp ja tahaks nagu süvitsi uurida, mis seal on kõike mida avastada.
hiljuti suhtlesin ühe Capoeirat praktiseeriva kutiga, kes tegi tagurpidi saltosid ja keegi veel kõndis seal käte peal. ja siis mingi päev hiljem helistas Neeme ja rääkisime pikalt oma praktikatest ja ta nagu mainis, et sellist puhtalt füüsilisi asju teeb ka, nagu käte peal seis... ja sellised impulsid mul inimestega kokkupuutest ja see käte peal kõndimise teema mul kunagi jäigi pooleli ja nüüd selle kõige mõjul alustasin taas.
see lainega kaasaminek sobib mulle.
ja siis rääkisin Erkile loo Bates'i ooteruumist, mida kunagi Andres mulle vaimustunult kirjeldas.
Bates'i meetod tähendab oma nägemise loomulikul teel taastamist. Andres aastaid tagasi lõpetas Bates'i mõjul oma prillide kandmise ja tal olid päris jämedad klaasid.
ja seal Bates'i ooteruumil oli oma fantastiline mõju. inimesed tegid oma kodudes silmadele harjutusi ja palmingut. aga siis hakati avastama, et Bates'i kabineti eesruumis toimivad need harjutused tuntavalt mõjusamalt. inimesed käisid lihtsalt sealt korra päevas läbi. mitte et vastuvõtule saada, vaid et saada kätte see ooteruumi doos.
sarnane efekt oli meil Tensegrity praktika ruumiga küberis. me olime seal aastaid sooritusi teinud ja seal oli häälestus. sa läksid sinna ja sa olid juba õiges häälestuses.
Tensegritys nimetatkse seda grupiefektiks, aga seda ei saa ainult grupiga seostada.
loomulikult saab ka ainult grupiga seostada -- sa lähed teistega ühte häälestusse. resoneerud nendega.
Tensegrity seeriad on väga erineva häälestusega, väga erineva taotlusega. aga kui sa oled teistega ühes laines, kui sa suudad oma sisedialoogi peatada, siis on loomulikult grupis praktiseerimine tõhus.
aga siiski on sul juba sinna ruumi jõudes eelnev häälestus. valmisolek oma häälestust muutma hakata. sest me taotleme seda maailma. nagu surmatrotsija hoidis alal oma maailma, nii genereerime me kõik koos seda maailma siin.
siis miks me peame seda looma mõttetuks? tühiloksuvaks?
miks ei võiks selles maailmas olla sellised kohad, kust me saame uusi võnkeid, kogeme teistes ideedes kõlavaid inimesi?
me oskame teiste meelelaadile häälestuda.
oskame väga.
ja siis seda alal hoida.
siis tuligi see maja otsimise idee. algul kirjutasin selle pikalt üles: praktikate vahendamise maja.
sest mõtlesin, kui paljud inimesed teevad erinevaid praktikaid. oma suletud ringides, oma avaras, aga ikkagi suletud vaates. aga teistelt oleks õppida nende häälestuselt. teised võiksid saada inspiratsiooni.
et on üks maja, kuhu tulevad inimesed, kes tahavad ennast muuta.
kus on enda muutmise meelelaad imbunud sügavale kividesse.
kus sa kõlad. kus sa tunned end õiges asjas olevaks.
- - -
mul oli see lugu siin paar päeva tagasi üles pandud. ja siis täna hakkasin syytekyynalde blogis üht teemat otsima ja oma üllatuseks avastasin, et analoogsest asjast olen juba kirjutanud. aga hoopis teise nurga alt.
ja selle teise nurga alt ma nüüd juba tegutsen.
hämmastav olukord hetkel -- nii paljud asjad jooksevad korraga kokku.
nii kaunis :)
otsin võimalikult tõhusat sõnastust.
aga seni kui käin ringi peas ähmane kohusetunne see ära sõnastada, on see muude asjade taha peidetav kohustus.
liiga kaua sellest mööda hiilinud. see tuleb ära teha.
inimestega sel teemal rääkimine teeb midagi selgemaks, aga see on siin ja praegu jutt ja sellest jõest selle kompaktse ja toimiva sõnastuse väljanoppimine on ebatõhus.
kirjutatud tekst on midagi muud kui jutt.
käin üle kuu aja kokkumurtud paberileht taskus, kuhu kirjutasin visandi.
nüüd tuli pähe mõte see siia ümber kirjutada koos lahtikirjutustega, mis asju tahaksin nende lausetega ära katta.
(paber võib loetamatuks lõpuks taskus kuluda)
niisiis:
Muutujate organisatsiooni tegevuse eesmärgiks on iseenda olemise muutmise vahendite, võimaluste, tegevuste ja häälestuse tagamine oma liikmetele.
1. põhiline asi, mis siit peab kohale jõudma, on see, et kogu tegevuse eesmärk on suunatud oma liikmete tõhusa enesemuutmise keskkonna loomisele. ei mingit maailmaparandamist ja liikumisse mittepühendunute elu ümberkorraldamist. ainult see.
(hetkel ei tea, kas peaks eraldi välja tooma, või siit järeldub niigi, et Muutujate puhul mailmavaate ja usutunnistuse teema pole oluline. see, kuidas inimene enda jaoks maailma seletab, on sügavalt tema isiklik asi. kui see maailmapilt sisaldab muutumise ideed ja võimalust, siis inimene liitub Muutujatega. kui see maailmapilt ei tunnista muutumise võimalikkust, kui see taotleb kõige fikseerimist ja dogmadele allutamist, siis seda järgiv inimene ei liitu Muutjatega)
Muutujate liikmeks astumisega väljendab inimene selget tahet iseennast muuta.
2. vahendid on füüsiline keskkond. esimese asjana oskan nimetada ruume ja hooneid.
näiteks saan aru, et normaalse nägemise taastamisele keskendunud inimestele on vaja oma praktikaks vajalike vahenditega sisse seatud ruume. keskkonda, kus on SEE häälestus. midagi sarnast Bates'i ooteruumi häälestusele.
inimene üksinda on kehv oma muutumise eest võitleja.
kui on aga kindel keskkond, kuhu inimesed tulevad ette häälestatuna, siis see on kokkukõla. see on resoneeriv jõud.
kindlasti pean silmas ka kaugemat perspektiivi -- tervete kommuunide/keskuste loomist.
aga sealjuures väga suure erandiga -- inimesed ei peaks kinnistuma nende külge.
Muutuja ei saa kinnistuda. kui ta on muutnud mingi aspekti oma elus tõhusaks, siis see tähendab, et ta ei raiska sinna enam liigset energiat. see tähendab, et tal on rohkem vaba energiat. see tähendab, et tal on vaba energiat uue muutuse enda olemises läbiviimiseks. ja ta liigub edasi.
mu kujutluses on maailm täis selliseid keskuseid - inimesed on teadlikud, millega ühes või teises tegeletakse.
ja kui ta tunnetab, et tahab edasi minna, siis ta liitub selle seltskonnaga.
teine asi on elamine.
mingite teemade puhul on kindlasti kloostri-laadne töökorraldus ideaalne.
maailm on täis saasta ja paljudel juhtudel ei saa mingit suuremat muutust ette võttagi, kui pole sellest eraldunud (nii ruumis kui ajas) ja praktikate kaudu puhastunud.
teine asi on tavapärasemad eluvormid.
näiteks kooselamise kogukonnad linnades.
konkreetselt -- tahab keegi õppima või tööle minna kuhugi enda harjumuspärasest maailmast teistsugusesse.
ta leiab sealsetes linnades Muutujate kogukonnad ja taotleb sinna elama asumist.
või taotleb organisatsioonilt uue kogukonna asutamist.
põhimõte siis selles, et need ruumid kuuluvad Muutujate omandisse.
nad ei tarbi seda võimalust, vaid annavad oma panuse nende ruumide ehitamisse, kujundamisesse, hooldamisse, meeldivamaks muutmisse.
nad võivad olla hõivatud ükskõik millega, aga neil on tagala -- kooselamise koht, kus selle kõik liikmed on häälestunud enda muutmisele. kus jagatakse oma kogemust ja ideid ja -- kus häälestutakse Muutuja meelelaadile.
see on ülikauge tulevik, aga ka selline mõte:
praegu tähendab eluaseme laenu võtmine inimestele suure osa elust kestvat finantsorjust.
paarikümne aastaga tuleb maksta nii 2 korda suurem summa võetud laenust tagasi.
Muutujate organisatsioon saaks anda oma liikmetele 0 intressiga laenu.
(islami pangad väidetavalt teevad sama).
Muutujate organisatsioon saaks aidata nõu ja jõuga -- ehitada tõhusa, ökonoomse ja helge häälestusega elamise.
3. vahendid muidugi kuuluvad ka võimaluste alla. ja need koos kuuluvad keskkonna alla.
olekski võinud lihtsalt kirjutada "Muutujate tegevuse eesmärk on keskkonna loomine oma liikmetele iseenda muutmiseks"
aga see oleks liiga abstraktne.
võimaluste all peaks siis silmas sellist vaimsemat poolt -- et on olemas teadmised ja ideed, mida Muutujad omavahel jagavad.
ideed võimalustest.
näiteks seesama normaalse nägemise taastamine loomulikul teel.
paljud inimesed ei tea midagi selle idee olemasolustki.
ei tea, et see on võimalik.
ja üleüldse -- paljudele jõuab kohale idee, et on võimalik muutuda!?
inimesed elavad terve elu millegi käes kiratsedes teadmata, et siinsamas on võimalus see jama lõpetada.
selg sirgu ajada ja saada tõhusalt toimivaks isiksuseks.
inimesed elavad terve elu isetsedes ja selle erituses marineerudes, teadmata, kuivõrd võimalusterohke on teistega koos tegutsemine.
4. tegevuste tagamine: siin alla mõtlen midagi sellist, nagu Gore fenomen.
et saab luua organisatsioone, mis tegelevad keskuste ehitamisega, ürituste organiseerimisega, maaviljelusega, saaduste transpordiga...
lastele mõeldud teemade arendamisega (raamatud, õppeprogrammid, saidid...)
...
...
5. häälestus on nii oluline asi, et see peab eraldi välja toodud olema.
see tegelikult on Muutujate keskne idee.
ma võin lugeda ükskõik mis häid ideid ja sellest põlema minna, aga see on tekst -- sõnade ja tegude vahel on tohutu kuristik.
häälestus on see, kui ma näen kedagi üle selle kuristiku kõndimas.
ma võibolla ei suuda näha silda.
võibolla seda polegi.
aga ma kogen üleminekut.
kogen, et see on võimalik.
ja kuna me oleme suurepärased häälestujad (see on kindlasti üks praktikate eesmärke Muutujate treeningus), siis me suudame kokku kõlada üle kuristiku mineku meeleoluga.
mida rohkem me kogeme kuristiku ületamist, seda enam meisse koguneb veendumus.
seda püsivamalt suudame ennast häälestada.
ja siis lähemegi.
_____________________________________________________
hetkel lõpetan. ei jaksa korraga.
järgmine teema on meeleolud, mida praktiseerida ja omandada:
häälestumine otsingule
häälestus tõhususele
tähelepanu treenimine
paindlikkuse/voolavuse treenimine
solidaarsustunde arendamine
...
küsimus on õige sõnastuse leidmises.
otsisin, kas ehk on dok.film "Töölise Surm" youtube kellegi poolt pandud. aga leidsin selle asemel midagi, mille vaatasin läbi. eelkõige esineja väga hea esinemisoskuse ja mõtte selguse... ja ilmselt ka seetõttu, et ise - seda küll Castaneda mõjudel - pean hierarhia olemasolu inimloomusele võõraks.
noorena sümpatiseeris anarhia idee mulle täiesti. just seetõttu, et sattusin lugema materjale asja tegeliku olemuse kohta. maailmas, kus valitseb hierarhia idee sissepoogitus, on kahtlemata selline liikumine vaja karikeerida, teha sellest plagiaate ja võimalikult palju hägu selle ümber, et inimesed ei süüviks teemasse. et nende jaoks oleks anarhism mingi laamendava purjus lumpenite kamba sünonüümiks.
kas aga on? vaata ise:
sattusin juhuslike linkide kaudu otsima Muundumise Mängu (Transformation game) kohta kirjeldust.
pikemat aega kogun mõtteid surmapattude ja meeleplekkide ja vooruste teema uues tähenduses lahtikirjutamiseks. et vaadelda neid pigem meie energia voolavust pidurdavate ja kiirendavate mõjudena. üks eesmärk on luua selgestimõistetavad orientiirid, mille alusel inimesed saaksid näiteks tunnistaja praktikas kaaslase poolt kirjeldatud olukorda analüüsida.
seega, kui ma märkasin vihjet muundumise mängule, siis see ligilähedane muutumise teemale ja kuna harjunud vaimu vihjetele häälestuma, siis pidasin kohustuslikuks asi välja uurida. väga ei saanud pihta, aga näib, et see rohkem äri siiski.
samas -- mõte abstraktse mängu kaudu lasta inimesel häälestuda ühele või teisele meeleolule...
selline asi, nagu inglite kaardid... tänase päeva seisuga tuli ette Commitment.
mina küll ei oska Kohustust millekski soosivaks nimetada.
küll ja küll olnud olukordades, kus mu enda kohusetunnet ära kasutatud.
samas jah on tolteekide traditsioonis selline keskne mõiste, nagu vastutuse enda peale võtmine.
ja pigem seda üritan järgida... aga ega jah, inimestel on selle vastutuse enda peale võtmisega ja kohusetundega üldiselt nigelad lood küll...
igatahes minu jaoks loovam seisund on Pühendumine.
et sa teed asju, mitte kohusetundest, vaid pühendumusest.
et sa ei talla oma päeva eeslina ringiratast Ajamit töös hoides, vaid lendad tiivulise säluna Loomise sädelevate väljade kohal.
kohusetundega sa saad siiski treenida oma suutvuse mahtu. et iga hakkama saadud asjaga saad enesekindlust ja -usku... ja see annab jõudu järgmine kord mahukamaid asju ette võtta...
tundub, et see maailm on avastatud??
ei!
tulevik on veel täiesti avastamata!
siinse blogi teema on Muutujate organisatsiooni tegevusvaldkondade ja konkreetsete ettevõtmiste ideede otsimine.
seega uurisin eelkõige, kuidas nad oma olemist korraldavad.
esimese asjana kolasin läbi pildigaleriid. näiteks ökoküla.
selles mõttes on Eestiski mitu sarnast ettevõtmist.
enda kogemusest tean nimetada Lilleorgu ja Püramiidiküla.
need on kogemused, millest edasi minna.
/* mul on teadvel unenägemisest üks kogemus, mida ma ei oska mujale, kui tulevasse aega paigutada. nägin minu jaoks toona kummaliselt toimivat hoonet, kooselamisvormi, mille kohta tahaks veel enam teada saada.*/
väga tahaks tulevasesse koostoimimise keskusse valgusteraapia kambrit. Rybergi teemat.
ja kindlasti peaks seal olema suur saal, kus saab tantsu-, tensegrity-, jooga-, psühhodraama jne praktikaid läbi viia. koolitusi.
igatahes -- tänane avastus on Findhorni pottsepatöökoda.
mu maakodu maadel saaks sellist asja arendada. mingi 22 ha maad. igatahes on seal madalalmatel aladel savi võimalik saada. ma ei tea, millised nõuded savile kehtivad ja kas see üldse sobib.
kasutasin päise kujundamisel kaadrit Yann Arthus-Bertrand filmist KODU. kirjutasin paar kuud tagasi sellest syytekyynaldes. seal on vapustavalt ilusaid kaadreid. ühest tegin endale arvuti taustapildi. see on linnulennult allavaade aafrika väiksele külale: vasakult lastakse hommikul (varjud veel pikad) välja veistekarja, pildi ülaosas on punastes riietes inimesed kogunenud oma toimetuste tegemiseks.
lihtsa olemise ilu.
olen muutujate organisatsiooni teemad mitmesse blogisse laiali laotanud. algul kirjutasin organisatsiooni kujudamisega seotud teema muutujate blogisse (Gore teemast veel eraldi) kuna on tegemist konkreetse projektiga, siis sellega seotult ilmselt ka edaspidi lähevad osad organisatoorsed teemad sinna alla. aga on terve rida teemasid, mis sinna ei kuulu ja samas syytekyynalde alla tahaks eelkõige panna viiteid ideedele, millega edaspidi võiks muutujate liinis inimesed tegelema hakata.
nagu värvus- ja heliteraapia teema.
organisatsiooni väljakujundamine on aga sedavõrd konkreetne asi, et selguse mõttes parem teha eraldi koht.
esiteks siis pealkirjast.
KOOSTEGU.
varemalt rääkisin muudkui koostööst ja koostööst ja koostööst ja kui ükspäev järjekordselt teeradasid lumest puhtaks viskasin, siis jõudis kohale, et see sõna on tegelikult nii devalveerunud. kuhugi bürokraatia keedustesse (näiteks integratsiooni kompotti) pannakse seda kohustusliku maitseainena, nagu omal ajal tõusutundlikku jätkusuutlikkustki. see ei jõua kellegile kohale (võimalik, et ka seetõttu, et meie maailm pakub selle kogemiseks nii vähe võimalusi)
võtame tagumise otsa:
TÖÖ!
kunagi oli mul teooria, et eesti keeles on kõige arhailisemad sõnad 2-, 3- ja 4-tähelised.
ema, isa, õde, vend, isikulised asesõnad (ma, sa....), tuul, vesi, muda, sool, veri, muld, onn, hütt, talu, uks, tuli, süsi, leek, aken jnejne.
eks töö on kahtlemata seal esireas.
aga no aegadega on sellele üha enam ja enam negatiivset maiku lisandunud. orjatöö, palgatöö...
kellegile teise kasuks oma aja ja oskuste ja võimete andmine.
ja seal on see lahutatud olemise teema.
et sa nagu annad väljapoole endast midagi. et see jääb sinust eraldi.
see võõrandub sinust.
siis seda lund labidaga visates sähvaski, et KOOSTEGU on hoopis elavam sõna.
see on kasutamata. see mõjub teistmoodi.
seal ei ole seda negatiivsust ja kauplemise teemat.
mulle meeldib.